Sisukord
Arvamus
Postimees
11.11.2017
Eesti Tiiu Aro - maine maksab ka midagi Kakupäev koos isadepäevaga Ajakirjanik läbipõlemisest: tahe on endine, aga rammu pole (6) Aivar Riisalu - väikse papi eest (4) Toetus Reformierakonnale üle kolme aasta kõrgeim (15) Depooravimid on paljudele kättesaamatud Riigikohus: riik peab katma teises omavalitsuses õppimise kulu Ministeerium vallandas EVR Cargo nõukogu esimehe Iidne vangitorn avatakse rahvale Majandus Jaan Tamm - uskumatu tähelend (4) Kuninganna Elizabeth II - offshore-eeskuju (2) Välismaa Läänemerel näeb pingelist Vene-NATO vastasseisu (4) Kuninganna Elizabeth II - offshore-eeskuju (2) Euroopa kohal hõljus radioaktiivne pilv Arvamus Priit Pullerits: miinipanijate pealetung (4) Juhtkiri: Kadri Simsoni rahapuu (16) Postimees 1999. aastal: Al Gore tõmbas president Meri kampaaniasse Margus Laidre: kaks minutit vihkamist (48) Tiiu Aro - maine maksab ka midagi Jaan Tamm - uskumatu tähelend (4) Aivar Riisalu - väikse papi eest (4) Kuninganna Elizabeth II - offshore-eeskuju (2) Ene Pajula: mammile meeldiks, kui vingumise energia kuluks ülesehitamisele (2) EKI keelekool: kas hoone saab tappa? Peeter Langovitsi tagasivaade: Saksamaal Eestit tutvustamas Kultuur Ene Pajula: mammile meeldiks, kui vingumise energia kuluks ülesehitamisele (2) EKI keelekool: kas hoone saab tappa? Sport M-Sport on Austraalias järjekordse saavutuse lävel Mart Soidro: Eesti teest ja mootorispordist (2) Nikita Baranov - Eesti keskkaitsebrändi eksportija Läänemere kaldalt NBA tähtedeks Tallinn Iidne vangitorn avatakse rahvale Tarbija Tarbija lühiuudised POSTIMEES PROOVIB JÄRELE: milline jalanõude niiskuskaitsevahend toimib, milline põrub? (1) AK 15 viisi kallim maha jätta Aja auk. Aeglane lõppmäng Miks me ootame Tants – mitte üksnes siin ja praegu: digitaalse revolutsiooni mõju Peidus pool Valik mitte sekkuda ja mitte kaasa tunda Margus Laidre: kaks minutit vihkamist (48) Peeter Langovitsi tagasivaade: Saksamaal Eestit tutvustamas Dimitri Kaljo: 50 aastat tagasi toimus teadusrevolutsioon, millest on ilminguid tänapäeva Eestiski Tükk kirjandust – tükk elu Arter President Kaljulaid pääses suurte naiste sekka. Kas põhjendatult? (1) Anett Kontaveit: telekast tundub tennis ikka jube lihtne Eestlased mandariinide maalt (1) Tõelise eestlase test (1) Teaduslabor taskus: enamik nutitelefone sisaldab kümneid andureid Filmiarvustus «Manifesto»: Kate Blanchetti kunstilised manifestid Kevin Spacey ilusa karjääri inetu lõpp (3) Jänes kapsast ei söö VIDEO: Kõige karmim rühmatrenn? Šnitslitest kuulsaim, Viini oma Tikkiv isa Lasnamäelt Jüri Kolk: suhtlemine, elu alus Toidukoha arvustus: R14 - selle hinna eest liiga keskmine Sõiduproov: Väike kelm Hyundai Kona Diivade tagasitulek! Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kas hoone saab tappa?

2 min lugemist
Tiina Leemets FOTO: Erakogu

Hingedekuul, kui mõtted liiguvad sagedamini kaduvikule, sobib ehk korraks juttu teha ka süngemast sõnavarast. Et sellele mõeldakse, näitab järgmine seik. Keelenõuandetelefonile helistab keelehuviline, kellele näib, et üha rohkem kohtab ajakirjanduses sõna «surnukeha», üha vähem «laipa». Kas nõuandja oskab seletada, milles on asi?

Päris kindlalt ju ei oska. Ei saa öelda, et üks sõna oleks teise välja tõrjunud – guugeldamine näitab, et neid kasutatakse üsna võrdselt kõrvuti. «Laip» on Johannes Aaviku täpselt saja aasta eest loodud tehissõna.

Keeles tuleb ette vahelduse otsimist, retromoodi ja vanade sõnade taaselustamist. Pole siiski märke, et samuti Aaviku loodud relva-sõna kõrval räägitaks asjalikus stiilis sama palju sõjariistast ning mõrva kõrval vere- või tapatööst, nagu oli enne keeleuuendust. Lõppude lõpuks ei saa välistada inglise keele eeskuju – seal on laiba vasteks «(dead) body». Eriti arvestades asjaolu, et mujal selle valdkonna sõnavaras on võõrmõju märgatud paar aastakümmet (näiteks Mati Hint Eesti Päevalehes 19.08.1997).

Ingliskeelsed uudisetekstid ja pealkirjad ajavad sageli läbi üksnes sõnadega «kill» ja «die», mille põhivasted on teadagi «tapma» ja «surema». Eestlase maailmapilt ja sõnavara on ka neutraalstiilis olnud mitmekesisem. Paraku võib mitmekesisus pikapeale tõlkes kaduma minna, seda juba originaaltekstideski.

Nii mõnelgi on võõrastav lugeda lauseid «varisenud hoone tappis hulga inimesi», «orkaan tappis 30 inimest», teisalt ka «plahvatuses suri 15 inimest». Loodusjõu, õnnetuse, sõja, anonüümse terrori või kuriteo ohvritest rääkides oleks täpsem väljenduda teisiti: hoone varingus, varingu tõttu või rusude all, orkaanis või orkaani ajal, plahvatuses või plahvatuse käigus inimesed hukkusid, said surma, jätsid või kaotasid elu. Viimane väljend on ühtviisi tuntud mitmes keeles.

Samuti on võõrastav lugeda uudiseid, et mässajad tulistati surnuks, politsei tulistas surnuks pantvangivõtja või kohtualune oma joomakaaslase. Inglise keeles on tõepoolest fraas «shoot dead», ent selle eestikeelne vaste on läbi aegade olnud «maha laskma», sündigu tegu sihilikult või kogemata.

Kui aga teise elusolendi surmab loom, on eestlasel olnud tavaks tapmise asemel rääkida (maha)murdmisest: lõvi murdis taltsutaja, hundid murdsid karjast viis lammast, rebane käib kanu murdmas.

Seotud lood
10.11.2017 13.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto