Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
15.02.2020
Eesti Postimehel kaheksa kujundusauhinna kandidaati Eesti Rahva Muuseum muinsuskaitse alla (2) Kodu panti – rikkus paistab (5) Majandus Stockmann hakkab jalgu alla saama LHV päästis konkurendi aktsionärid plindrist Merko vähendab järsult dividende TS Laevad kavandab uue parvlaeva ostu, rahvas tahab silda (8) Välismaa Postimees Müncheni julgeolekukonverentsil: Vene rünnaku võimalust võetakse realistlikult (19) Renzi ja Di Maio lammutavad Itaalia valitsust (1) Aasias vahetati valentinipäevaõrnusi näomaski varjus Arvamus Juhtkiri: korralagedus taksonduses (2) Herman Kelomees: Kaja, nii ei saa rallit sõita! (9) Köidete kaupa vaimuvara Poliitilisest pärandist loobuja Ida-Aasia imemees Luba kartmatult kihutada (2) Kultuur Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2) Sport Kas Evansi närv ja auto peavad vastu? Mart Soidro kolumn: vesine värk Oja ja Talihärm punktikohal Esimene Eesti mäesuusataja pääseb MK-sarja Saaremaa võrkpallurid teenisid matši täieliku tippklubiga Kliima Üheksa kliimamurrangut, mida tagasi pöörata ei saa (5) AK Soomeugrilase minapilt ja vallutaja pilk (2) Digikultuur. Digitaalse ajalookultuuri sünd (2) NÄDALA PLAAT: Lill ühes, nuga teises käes Aja auk. Laulame keha elektrilist Juurikas. Kiri Stenbocki majast Juurikas. Millest mõelda seksi ajal? Juurikas. Viimane veerg Arter Toomas Sulling: Osa soomlasi pidas seda häbiplekiks, et Soome inimene tuleb meile operatsioonile (7) Kuidas pimedad näeksid teatrit ja kurdid kuuleks laulupidu? Viimnepäev (2) Appi, huntide pealetung! Kas varsti lapsed neil hambus? (13) Roosa, pikajalgne Bob äratab südametunnistusi Antarktika 200 – värske peatükk Eesti mereajaloos ehk albatrossitiibadega suitsupääsukesed (1) Priit Pullerits: kus ja millega «Talve» film eksib? (5) Vastlasupp läheb aina rohelisemaks ja kergemaks (3) Pittsburgh – teras, ketšup ja Andy Warhol Otse silmapiirini ja siis paremale. Helsingi motomessist, ja mitte üksnes mootorratturitele Stiilne viis hulluks minna Meelelahutus Koomiks Sudoku

Nagu ida ja lääs, aga südamest

2 min lugemist
Mart Kivastik kuulab ja mõtleb 30. oktoobril Püssirohukeldris Postimehe Trehvunksil. Kuulata oli geeniteadlast ja euro- poliitikut, mõlemad kaunitarid, aga mõtelda oli palju rohkem. FOTO: Kristjan Teedema

Oli juba hämar, kui Mart Kivastik keeras esmaspäeval vana pesemata panniga Vanemuise ülemisse parklasse. Juba ikka päris hämar oli. Ja ma ei tunne automarke ka kuigi hästi. Nii et võibolla oli mõni korralik masin. Peaasi, et sõidab. Ja bentsu väga palju ei võta.

Kui ta autost välja hüppas ja mulle oma uue raamatu ulatas, oli tunda, et ta on õnnelik. Nägu säras hämaruses. Kui ta mulle autogrammi hakkas kirjutama, tahtis keegi parklast välja sõita. Mart oli oma autoga pannud parklale punni ette ja tulija vehkis rooli taga.

Nii et neid jooni, mis rõõmus kirjanik oma värskesse kaantevahesse tõmbas, tuli lugeda eelteadmisega, pingutades. Tegin selle avastuse õhtul kodus. Raml Masd. Raimule Mart.

Aga lugemine läks ludinal. Mõnusad jutud. Igaüks neist on elus rohkem kinni kui tema eelmiste raamatute sisu. Puhast väljamõeldist on vähem. Targa näoga öeldes – esseed. Need on ilmunud ajalehtedes. Kõige vanemad 1998 ja 1999 Sirbis ja Postimehes, kõige värskemad tänavu Postimehes ja Sirbis.

Neid oli juba omal ajal meeldiv lugeda, aga üheskoos tekitasid nad autorile minu ettekujutuses pea ümber aura. Midagi samalaadset on Tartus nähtud Neeme Järvi pea ümber, kui ta dirigeerib Schuberti üheksandat sümfooniat.

Üks esseede raamat on Mardil siiski varem ka ilmunud, «Presidendi lapsed», 2001. Osa tüüpe sellest on kirjas nüüdki. Ka «Armastuse vormide» mõnel leheküljel ajavad oma asju Peeter Volkonski, Aleksander Müller, Matti Milius, Hannes Varblane, Imat Suumann, Lembit Saarts ja paljud teised surnud ja surematud tartlased.

Mardil on palju sõpru. Tallinnas ka. Ja tuleb välja, et igal pool välismaal. Mõnedki sõnad on raamatusse sattunud võõramaa keeles. Viimastel lehekülgedel on nende vaba tõlge eesti keelde. Ainult et pohhui, nahhui ja bljaad on tõlkimata.

Armastust tuleb värskes raamatus ette igasugust. Mõni ajab naerma, mõni toob klombi kurku ja teeb silma märjaks. Kodumaa-armastust tuleb ka ette. Esivanematearmastust. Kirjanduse ja filmikunsti armastust. Kunstiarmastust. Pealtnäha on Mart karune, aga hing on hell. Ja ta on avastanud tee tõeni, nagu Jüri Ehlvest omal ajal. Kuid see tee on üsna sirge võrreldes Ehlvesti keerulise labürindi moodi teega tõeni. 

Lugesin «Armastuse vormid» läbi pea kahe õhtuga. Eile hommikul ka natukene. Nii et oleksin peaaegu tööle hiljaks jäänud.

Pahatihti kirjutan raamatututvustusi kuivalt ja igavalt. Nüüd olen Mardi juttudes pärast lugemist kõrvuni sees ja kuidagi täitsa iseenesest tekkisid need read siia tema esseede laadis. Proovisin kirjutada armastusega ja kirglikult, kogu südamest, nagu Mart. Ja tulemus? Nii kaugel kui ida on läänest, erineb minu lora tema juttudest. Aga midagi sinnapoole ikka.

FOTO: Kuvatõmmis

RAAMAT

Mart Kivastik

«Armastuse vormid» 

kirjastanud Väike Öömuusika, 

Tartu 2017, 

303 lk.

Esitlus 9. novembril kell 17 Tasku keskuse Rahva Raamatus.

Seotud lood
14.02.2020 16.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto