Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
28.02.2020
Koroonaviirus jõudis Eestisse. See ei ole maailmalõpp! (3) Eesti Koroonaviirus jõudis Eestisse Riia kaudu Iraanist «Meil ei ole hädaolukorda ega kriisi – on oht» (1) Reisijatel tasub olla valmis lisakulutusteks Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Katri Raigi suhtes ei alustatud kriminaalmenetlust Sajuses Lõuna-Eestis viibib teede lumest puhastamine Majandus Maitsesuitsu keelamine toob salakauba tagasi Liviko juht: Laua Viinal on eestlaste mandaat (1) Eestlaste sularaha hakkab ringlema läbi USA turvafirma Linnahalli rahastajad tahtsid ka Estonian Airi Välismaa Soome ja Rootsi peavad nakatumisriski väikeseks, Norra valmistub halvimaks Tšetšeeni blogija pääses tapmiskatsest eluga Kesk-Inglismaa üle ujutatud, uus torm tulekul Kreeka protestides sai viga üle 60 inimese Austria näitab eeskuju kahe äärmuse valitsusega (1) Johnson ähvardab suvel kõnelused ELiga katki jätta Süüria opositsiooniväed vallutasid tagasi olulise linna Arvamus Kairi Kreegipuu: mesilase enesehinnangust sotsiaalteadlase pilguga Juhtkiri: koroona koduõuel Margus Parts: kommunistid Central Parkis Evald Übi: milleks meile miljonilinn Tallinn? Andrei Kuzitškin: Vene topeltkodakondsus kui Kremli relv Andrus Karnau: kingitus Tallinkile (1) Meie Eesti Aleksei Lotman: looduse hävitamine on enesetapjalik ja amoraalne Mihkel Kunnus: eetilised dilemmad ei kao keskkonnateadmiste kasvades Helle Mäemets: majanduskasvu muutuv mõte Kultuur Just neid lavastusi soovitavad eksperdid Enno Halleki elurõõm ja mängulisus Õõvastav õudusdraama Sport Eesti sportlased Itaalias teadmata pikal pausil Profipoksi eripära – igal külal on oma tšempion Tallinn Merivälja jahisadama vaidluses kukub tähtaeg Tartu Monica Rand ja Madis Lepajõe: kaks tegusat koalitsiooniaastat said läbi Kati Voomets: kuidas päriselt raha koguma hakata? Hiinalinna potipõllumeestele tuleb sel aastal kevad teisiti Tartlased panevad ka lähivaldade elanikud ringi väntama Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karl Pütsepp: uuest võimuliidust ja rohelisemast Tartust

2 min lugemist
FOTO: Erakogu

Võimu säilitamine on uutest edasiviivatest ideedest ning muudatustest tihti olulisem. Seda on hästi näha Tartu uuest koalitsioonist: idee Tartust, mis seisaks värskelt ja julgelt vastu suurtele ühiskondlikele ja keskkonnamuutustele ning väljuks võitjana, on uuele võimuliidule võõras. Koalitsioonileppe sõnakasutusest tuleb välja, et reformierakondlastele ja keskerakondlastele on võõras ka mure meie ühise kodu pärast: looduskeskkonna eest seismine nende prioriteetide hulka ei kuulu.

Keel teatavasti mitte ainult ei kujuta tegelikkust, vaid ka kujundab seda. Millest räägivad aga sõnad, mille vaimus on reformierakondlased ja keskerakondlased lubanud Tartut järgmisel neljal aastal juhtida: avatus, innovaatilisus, säästlikkus, sünergia, hoolivus? Kantseliitlikust bürokratismist, kultuurikaugusest ning inimesekesksusest. 

Tartu linnavolikogu juhtima asunud professor Aadu Must vihjas 1917. aastale viidates, et uus koalitsioon Tartus revolutsiooni ei too. Evolutsioonimehhanismid töötavad paraku aga nelja aasta asemel märksa suuremal ajaskaalal.

Üks olulisi teemasid, mis valimiskampaanias teatud arenduste tõttu palju kõneainet pakkus, on keskkond. Kuna kampaaniaaegne debatt mustvalgest vastandamisest palju kõrgemale ei tõusnud, on vastsel linnavolikogul äärmiselt tähtis võtta endale juhtroll loodushoidlikuma ja seeläbi ka inimsõbralikuma Tartu arendamisel. Koalitsioonilepe ning uued linnavalitsuse liikmed jätavad selle rolli opositsioonile. 

Rohelisi teemasid on Tartus kaua aega eiratud ning seetõttu oleks revolutsioon hädavajalik. Erinevalt näiteks Tallinnast pole Tartu volikogus isegi keskkonnakomisjoni.

Kahju, et ka uus linnavalitsus vaatab mööda meie kõigi kõige tähtsamast murekohast: meie kodu tulevikust.

Meid ümbritsev keskkond, meie ühine kodu jääb seetõttu majanduslikele huvidele alla. Loodus oleks justkui midagi teisejärgulist, midagi, mis meisse ei puutu. Inimene on ometi osa ümbritsevast maailmast: igal otsusel on tagajärg. Võib-olla ei näe me seda kohe, aga ükskord jõuab see meie laste ja lapselasteni. 

Liiga kaua on Tartus elatud võlgu. Raha saab alati tagasi maksta, saab alati juurde teha või ära kaotada. Seepärast, et fiskaalsüsteem on inimese loodud süsteem. 

Loodus on midagi hoopis suuremat, inimese roll selle süsteemi kujunemisel on olematu. Kui me elame võlgu looduse arvelt, pole tulevastel põlvkondadel vajadust ka kõikide inimtekkeliste süsteemide järele. Pole loodust, pole ka inimest.

Vaid mõned olulised teemad, mis lähiaastatel lahendamist vajaksid on mürareostuse (mõelgem või lehepuhuritele ja linnupeletitele) vähendamine, jäätmekäitluse tõhustamine, Emajõe reostuse vähendamine, linnaaianduse soodustamine, elurikkuse kasvatamine linna parkides ja haljasaladel.

Nimekiri on veelgi pikem, senine tegevusetus linnavalitsusele ja -volikogule kindlasti au ei tee.

Kahju, et ka uus linnavalitsus vaatab mööda meie kõigi kõige tähtsamast murekohast: meie kodu tulevikust.

Põhjust siiski täielikuks pessimismiks pole, ka linnavolikogus on mitmeid uusi liikmeid, kellele looduse seisukord ning inimese roll selle parandamises on südameasjaks. 

Seotud lood
27.02.2020 28.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto