Sisukord
Tallinn
Postimees
11.11.2017
Eesti Tiiu Aro - maine maksab ka midagi Kakupäev koos isadepäevaga Ajakirjanik läbipõlemisest: tahe on endine, aga rammu pole (6) Aivar Riisalu - väikse papi eest (4) Toetus Reformierakonnale üle kolme aasta kõrgeim (15) Depooravimid on paljudele kättesaamatud Riigikohus: riik peab katma teises omavalitsuses õppimise kulu Ministeerium vallandas EVR Cargo nõukogu esimehe Iidne vangitorn avatakse rahvale Majandus Jaan Tamm - uskumatu tähelend (4) Kuninganna Elizabeth II - offshore-eeskuju (2) Välismaa Läänemerel näeb pingelist Vene-NATO vastasseisu (4) Kuninganna Elizabeth II - offshore-eeskuju (2) Euroopa kohal hõljus radioaktiivne pilv Arvamus Priit Pullerits: miinipanijate pealetung (4) Juhtkiri: Kadri Simsoni rahapuu (16) Postimees 1999. aastal: Al Gore tõmbas president Meri kampaaniasse Margus Laidre: kaks minutit vihkamist (48) Tiiu Aro - maine maksab ka midagi Jaan Tamm - uskumatu tähelend (4) Aivar Riisalu - väikse papi eest (4) Kuninganna Elizabeth II - offshore-eeskuju (2) Ene Pajula: mammile meeldiks, kui vingumise energia kuluks ülesehitamisele (2) EKI keelekool: kas hoone saab tappa? Peeter Langovitsi tagasivaade: Saksamaal Eestit tutvustamas Kultuur Ene Pajula: mammile meeldiks, kui vingumise energia kuluks ülesehitamisele (2) EKI keelekool: kas hoone saab tappa? Sport M-Sport on Austraalias järjekordse saavutuse lävel Mart Soidro: Eesti teest ja mootorispordist (2) Nikita Baranov - Eesti keskkaitsebrändi eksportija Läänemere kaldalt NBA tähtedeks Tallinn Iidne vangitorn avatakse rahvale Tarbija Tarbija lühiuudised POSTIMEES PROOVIB JÄRELE: milline jalanõude niiskuskaitsevahend toimib, milline põrub? (1) AK 15 viisi kallim maha jätta Aja auk. Aeglane lõppmäng Miks me ootame Tants – mitte üksnes siin ja praegu: digitaalse revolutsiooni mõju Peidus pool Valik mitte sekkuda ja mitte kaasa tunda Margus Laidre: kaks minutit vihkamist (48) Peeter Langovitsi tagasivaade: Saksamaal Eestit tutvustamas Dimitri Kaljo: 50 aastat tagasi toimus teadusrevolutsioon, millest on ilminguid tänapäeva Eestiski Tükk kirjandust – tükk elu Arter Eestlased mandariinide maalt (1) Tõelise eestlase test (1) Teaduslabor taskus: enamik nutitelefone sisaldab kümneid andureid Filmiarvustus «Manifesto»: Kate Blanchetti kunstilised manifestid Kevin Spacey ilusa karjääri inetu lõpp (3) Jänes kapsast ei söö VIDEO: Kõige karmim rühmatrenn? Šnitslitest kuulsaim, Viini oma Tikkiv isa Lasnamäelt Jüri Kolk: suhtlemine, elu alus Toidukoha arvustus: R14 - selle hinna eest liiga keskmine Meelelahutus Koomiks Sudoku

Iidne vangitorn avatakse rahvale

2 min lugemist

Reedel lõppes Tallinna vanalinnas Vene tänaval asuva Bremeni torni restaureerimine, kui leitakse õige idee, avatakse torn rahvale.

«Bremeni torn on teiste vanalinna tornide seas unikaalne selle poolest, et see ehitati 17. sajandil ümber vanglaks,» rääkis linnaplaneerimise ameti muinsuskaitse osakonna juhataja Boris Dubovik. «Nii torni esimesel kui ka teisel korrusel oli vangla, mis tegutses peaaegu kuni 18. sajandini. Aga alates 19. sajandist seisab torn kasutuseta.»

Torni ronimine on paras tegemine. «Teisele korrusele pääsemiseks tuleb kõigepealt redel eest ära tõsta, seejärel kõrgemale minekuks taas tagasi panna. Arhitektuuriliselt on see väga keeruline lahendus,» rääkis ta.

Torni teisel korrusel on Duboviku sõnul väga hästi säilinud keskaegne vanglaruum. Vanglakongi ja sissepääsu vahel paikneb võlvkäik, mille mõlemas otsas olid kindlalt suletavad tammepuust ukselehed, neist sisemine on tänaseni alles. Kongis on näha keskaegsed metallist rõngad vangide kinnitamiseks ja nišis asuv kuivkäimla.

Ebahariliku sisenemismooduse pärast on torn väga raskesti ligipääsetav. Linnarahvale on seda seestpoolt näidatud vaid paar korda, vanalinnapäevade ajal. Ometi suutis linn torni oma raha eest ära restaureerida. Edasi kuulutab kesklinna valitsus välja ideekonkursi tornile parima kasutuse leidmiseks.

«Aga kindlasti selle tingimusega, et see peab olema inimestele avatud,» ütles Dubovik. Tema hinnangul võiks torni teha näitusesaalid või eksponeerida torni vanglaosa, mille vastu tundvat huvi linnamuuseum. «Aga seda ma ei poolda, et pannakse sinna paar vahakuju sisse ja hakatakse neid inimestele raha eest näitama,» lisas muinsuskaitsja.

Bremeni torn on tema sõnul viimane linnale kuuluv torn, kuhu inimesed veel ei pääse. Lisaks kuulub mõni vanalinna torn riigile, mõni on eravalduses. «Linnale kuulub ka Plate torn, mis on rendile antud. Rentnik on esimese korruse juba korda teinud. Kui ta ka ülemise korruse inimestele avab, siis võin öelda, et kõik linna tornid on rahvale lahti,» lausus Dubovik.

Seotud lood
10.11.2017 13.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto