Võõrsil löödud väravate reegel sätestab, et kui kahe mängu kokkuvõttes on skoor viigis, pääseb edasi võistkond, kes lõi võõral väljakul rohkem väravaid. Näiteks kui võita kodus 1 : 0, aga kaotada võõrsil 1 : 2, on edasipääs olemas. Reeglit kasutati esimest korda hooajal 1965–1966 Euroopa klubijalgpalli toona tähtsuselt kolmanda võistluse, UEFA karikasarja mängudel. Eksperiment tunnistati edukaks ja see kehtib siiani enamikul jalgpallivõistlustel, mille formaat näeb ette kahemängulisi vastasseise.
Reegli sünnil oli laias laastus kaks põhjust: 1) ergutada võõrsil mängivaid võistkondi positiivsemale jalgpallile, 2) välistada võimalikult palju olukordi, kus kahe mängu järel on võitja selgumata (penaltiseeriate leiutamiseni oli toona veel mõni aasta aega) ning appi tuli võtta loos või kõigile osapooltele tülikas lisamäng neutraalsel väljakul.