Sisukord
Juhtkiri
Postimees
17.02.2020
Toetuste arestimine külvas abivajajates segadust (9) Eesti Apteegireformi ilmselt enam ei väära (2) Soome meri andis välja pool aastat kadunud pärnaka (1) Valvekaamera õppesõiduautosse? Pigem mitte (2) Aevastamishooaeg varsti käes Majandus Galeriid ⟩ Eripärased hotellid raputavad Tallinna (1) Jahenev tööturg vähendab nõudlust töökäte järele 2500 ühendust taotlevad tuludeklareerijate annetusi (1) Välismaa Karmid piirangud näivad pidurdavat viiruse levikut Hiinas Kaljulaid: Euroopa peaks suutma rohkem ise hakkama saada (1) Tosin sõjandustrendi: mida ütleb maailma kohta raport «World Military Balance 2020»? Põhilise julgeolekumurena jäid Müncheni konverentsil kõlama Hiina ja Liibüa Arvamus Juhtkiri: läänetuse lainetus (10) Toomas Toomsalu: sääsereis ja surmakutsar Mart Raudsaar: sõnavabadus ei tähenda ajuvabadust (24) Madis Somelar: minister peaks õpetajatega arvestama Kristjan Vassil: kliinikum vajab muutusi (1) Kultuur Svetlana Aleksijevitš: kirjutamisel juhindun vaistust Anu Raua kunstiteos kroonib Tartu rahu lepingut Elutoasõbralikuks tehtud õuduslugu Sport Taas maailmarekordit nihutanud Duplantis: kavatsen tulevikuski piire kompida Guardiola-ajastu lõpp Manchester Citys? PM ROOTSIS ⟩ Evans näitas, et MM-tiitel on tänavu väga lahtine Loginov jäi norralaste hammaste vahele Vana rekordi alistanud Nazarov: ma ei oodanud sellist aega Tartu Kümmekond entusiasti läbis pika Tartu maratoni raja joostes Laest kukkunud krohvilahmakas sundis spordisaali sulgema Linn tahab nõudeid äpitaksodele karmistada (1) Vehkleja Julia Beljajeva kella ei vaata Arvustus ⟩ Romantiline ja suviselt muretu «Talve» Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Narva ja Ivangorod – promenaad on rahvusvaheline lugu

2 min lugemist
Narva promenaad. FOTO: Eero Vabamägi/Postimees

Narva toreda jõepromenaadi vastas, üle jõe Venemaa linnas Ivangorodis peaks olema veelgi uhkem. Kasvõi seepärast, et Ivangorod sai Euroopa Liidult promenaadi rajamiseks Narvast tunduvalt suurema rahalise toetuse, aga maastikul on asi rohkem kui vastupidine. Sellest on oma ilmekuses saanud nüüdseks rahvusvaheline lugu.

Andrew Higgins on ajalehe New York Times korrespondent Moskvas. Reporteril kulus neli kuud ja tuli täita kaks avaldust, et saada load Ivangorodis viibimiseks, kirjutab ta oma artiklis («Two Border Cities Share Russian History — and a Sharp European Divide», NYT 9.11). Erinevus – ühel pool 967 meetrit valmis promenaadi ja teisel pool veidi üle 100 meetri promenaadilaadset toodet – räägib aga loo peaaegu ise enda eest ära.

Sedasama imelugu on varem vaatamas käinud ka Venemaa videoblogijad (võrdlev projekt «Piir») ning jutustanud sellest oma inimestele. Enam-vähem samamoodi kui nüüd Higgins, lihtsalt venelased räägivad oma maast mahlakamate sõnadega.

Eesti ajakirjanikud, kes Narva jõepromenaadi tutvustanud, on piirdunud Ivangorodist rääkides nendingu ja selle näitamisega, mis üle jõe paistab. Ärksamatele venemaalastele tulevad aga Ivangorodis saavutatut vaadates kohe meelde pildid riigijuhtide ülikallitest paleedest, mida neile näitab korruptsioonipaljastajast opositsionäär Aleksei Navalnõi.

Jõeäärse kenaks tegemise plaan kogus Narvas hoogu juba kümmekond aastat tagasi. Mõlemad linnad said 2012. aasta algul rahastuse Euroopa naabrus- ja partnerlusinstrumendi Eesti-Läti-Vene piiriülese koostöö programmist 2007–2013 – kahe peale kokku 1,6 miljonit eurot. Mõlemale kehtis tavapärane kümneprotsendilise omafinantseeringu nõue. Eestis on kallimad nii ehitusmeeste töö kui ka materjalid. Ja mõlemal pool elavad venelased, imestasid nii blogijad kui tsiteerib ka Higgins oma loos narvalasest maletreenerit Leonid Pelesevi.

Narva promenaad on kena ja korralik ajaveetmise ning liikumise paik, ent pole ometi mingi enneolematu ime. Suureks looks muutubki see alles võrdluses, mida igaüks saab oma silmaga hinnata. Omamoodi päriselulises eksperimendis, kusjuures ELi rahast laotud stardipakk oli Ivangorodi linnapea jaoks suurem.

Omal ajal said lääneberliinlased minna ja panna käe vastu Berliini müüri. Ida pool valvasid seda rajatist püssimehed ja pageda üritajaid lasti maha. Nüüdne erinevus Narva jõe kallastel pole õnneks sedavõrd dramaatiline, ent idanaabri piirilinna külastamise reeglite kirjeldus ning seesama promenaadi(raha)de saatus räägivad ometi üpris selget keelt.

On hea, et ELil on olemas piiriülest koostööd toetavad projektid. Ometi paneb imestama, et oma rikkuse ja suurusega hooplev Venemaa paistab nii vähe hoolivat oma territooriumil toimuvast. Olgu üheks näiteks paljudest kasvõi Venemaa Karjalas asuva Krasnõi Bori keskkonnaohtliku prügila puhastamine, mille pärast on pikki aastaid rohkem muretsenud hoopis soomlased. Oleks justkui kingitus teistele, kui Kremli võim oma maal midagi (tihti kingitud raha eest) korda teeb.

Seotud lood
15.02.2020 17.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto