Sisukord
Arvamus
Tänane leht
15.11.2017
Eesti Kõrgete riigiteenijate palk hakkab rohkem sõltuma majanduse käekäigust (2) Kibuvitsa palvela restaureeritakse 1930ndate vaimus Pere unustas väikelapse kogemata Viljandi poe parklasse Riigikogu toetas hooldekodu elanikke diskrimineeriva sätte kõrvaldamist Keskerakond nimetas neli linnaosavanemat kaheksast Nestor peab salvestiste prokuratuurile andmata jätmist valeks (1) USA süstib Eesti relvastusse miljoneid (18) Majandus POSTIMEHE INTERVJUU: Keskerakonna kontori ostja imetleb Eesti äriajamise lihtsust Eurotsooni majandus liigub kuldaja suunas Välismaa Soome kiriku persona non grata Leke valgustab WikiLeaksi rolli Abhaasia elab Venemaa raha ja hirmu varjus Arvamus Mart Raudsaar: tšempionite (m)aine Aivar Pau: prostituudi laul (8) Juhtkiri: ameeriklaste peegelvastus Kremlile (11) Artur Talvik: haldusreform on läbi, kas tõesti? (3) Hannes Luts: tasuta bussikaos? (4) Postimees 1995. aastal: SIA erikomisjon kuulas Herman Simmi Kultuur Napp lennujulgus Rakvere Teatris Kärgfestival liidab lühi- ja animafilmid Sport Raamat taastas Kanepi mänguisu Kelly Sildaru: vahepeal on ka pisaraid tulnud Kontaveidi teenistus napilt Kanepi omast suurem Andres Sõbra korvpallikommentaar: Briscoest, Kangurist ja x-faktoriga Veidemanist Creţu ja Rikbergi elu Venemaal: staarid usaldavad, distsipliin on paigas Buffon nägi tragöödias siiski positiivset Tallinn Kibuvitsa palvela restaureeritakse 1930ndate vaimus Tartu Vastuolu: säilitamisele määratud vana nakkushaigla majadest jäävad vaid detailid (3) Põltsamaa tervislik juust ajas Hiina poliitikud elevile Ainetundideta koolis täidab pika päeva õppimine Väikese küla rahvale tuleb maheturg igal neljapäeval koju kätte PÖFF toob uue avastamist ja viib vaatajad ajas tagasi Reigo Tamm: ma pole sildu Tartuga põletanud Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: ameeriklaste peegelvastus Kremlile

2 min lugemist
Raketisüsteem Patriot. FOTO: SCANPIX

Möödunud nädalal kinnitasid Ameerika Ühendriikide senati ja Kongressi relvajõudude komiteed iga-aastase rahvusliku kaitse akti, mis määrab Pentagoni prioriteedid järgmiseks rahandusaastaks. Selle järgi eraldatakse Euroopas Venemaa agressiivsele tegevusele vastu seismiseks 4,6 miljardit dollarit, muuhulgas 375 miljoni dollari eest sõjalist abi NATOsse mitte kuuluvale Ukrainale ja 100 miljonit dollarit Eesti, Läti ja Leedu kaitsevõime tugevdamiseks. Ameeriklaste otsus ärritas Venemaad, mille esindajad ähvardavad, kasutades viimaste aastate tüüpilist Kremli retoorikat, «peegelvastusega». Kuid põhimõtteliselt on ameeriklased ise andnud sellega – küll vaoshoitud – peegelvastuse Venemaa agressiivsusele viimastel aastatel.

Seni on Ameerika toetanud eelkõige Balti riikide sõjalise taristu arengut, kuna just see sfäär on olnud meie taasiseseisvusajal suurimaid probleemkohti riigikaitses. Kuid sõjalise abina on antud ka relvi ja muud varustust. Näiteks Ukrainale plaanitava abina kavatseb Trumpi administratsioon Wall Street Journali teatel ukrainlastele anda nüüdisaegseid Javelini tankitõrjerakette, mida sealne sõjavägi ja avalikkus on pikisilmi oodanud. Tegelikult polegi niivõrd olulised pisiasjad, mida selle summa eest saadakse, vaid tugev poliitiline sõnum, mis abi andmisega välja saadetakse, sest nagu näitab senine praktika, võtab Ameerika selle riigi eest, kellele relvi antakse, ka vastutuse.

Kongressi ja Senati komiteede otsusega saadetakse teisigi tugevaid signaale. Kui suvel jõustunud sanktsioonidega seati Venemaa ühte ritta Põhja-Korea ja Iraaniga, siis ka kõnealuses dokumendis on Venemaad käsitletud vastasena. See näitab, et aasta eest levitatud hüsteeriline hirm, nagu hülgaks Trumpi administratsioon oma Ida-Euroopa liitlased, on osutunud täiesti alusetuks.

Donald Trump on presidendina saatnud segaseid sõnumeid, kuid pidanud välispoliitikas siiski toetuma teiste nõuannetele. Ehkki presidendikandidaadina lubas ta kogu senise Ühendriikide välispoliitika prügikasti heita, on tema tegevus selles vallas olnud piiratud ning tugevat mõju on avaldanud sõjaväelased, Kongress, aga ka meedia. Nende  esindajatel puudub igasugune sümpaatia Kremli ja selle juhtide vastu. Pigem vastupidi – võib rääkida Venemaa-vastasest konsensusest Ameerika sõjalises ja poliitilises establishment’is.

Eesti nagu ka tema lõunapoolsete naabrite kaitsevõime on viimase veerandsaja aasta vältel üles ehitatud nullist ja selles vallas on väga palju ära tehtud. Teiste hulgas tänu meie sõpradele. Kuid pingutada ja suuri eesmärke tuleb seada ka edaspidi. Miks ei võiks järgmine suur eesmärk olla näiteks arendada välja korralik õhutõrjevõimekus – kas või liitlaste abiga?

Seotud lood
14.11.2017 16.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto