Sisukord
Arvamus
Postimees
16.11.2017
Eesti Tasuta bussisõit võtab jabura ulatuse (42) Miilitsast sai vastuluuraja (1) Majandus Soome mobiilitarkus on nüüd hiinlaste käsutuses IRLi mehed asusid aktsiisipoliitikat lammutama (16) Välismaa USA ja Venemaa vahel algas meediasõda (5) Ahistamissüüdistuste tulv USAs PERSOON. Mugabe teekond vabadusvõitlejast diktaatoriks Arvamus Karmo Tüür: lahterdamise materdamine (3) Ahto Lobjakas: Eesti poliitik – ahne ja arg (4) Vahur Kersna: sellel lool ei ole pealkirja. Sest (13) Edasi 1982. aastal: jäädav mälestus Marti Aavik: vahetage see valitsus välja (43) Peeter Koppel: vääriti mõistetud muinasjutt Skandinaavia eduloost (16) Kultuur Akordionist Tuulikki Bartosik ühendab pärimusmuusika ja pealinna Ingomar Vihmar: lavastus on nagu taim Väike Eesti jõudis maailmakaardile (1) Sport Robert Täht peab langetama tähtsa otsuse Põhjamaade jalgpalli seninägematu võim Margus Kiiver: Austraalia ralli tähendab fännidele unetuid öid Saarlased mõtlevad suurelt Reis Maailmarändurist Eesti noormees on 3,5 aastaga kõndinud 18 000 kilomeetrit (3) Tartu Värske vallavanem juhib korraga kaht omavalitsust (1) Ehtsaks peetud Martin Lutheri kiri osutus koopiaks Haridusministeerium ujub vastuvoolu ja viib ametikohti Tartust Tallinna (1) Eestisse laienev spordiklubide kett alustab Tartust Volikokku kandideerinu peab kohtu ees aru andma Andres Puskar: bussihange kui ülikoolilinna häbiplekk Nooruse puutetundlik kunst Sügisene lehekoristus jätab parkidesse sügavad jäljed (2) Tähtvere puhkepark plaanib uut teenindusmaja Galerii: õpilased tutvusid karjääriretkel kodukoha ettevõtetega Maire Breede ja ta vapper teekond Meelelahutus Koomiks Sudoku

Karmo Tüür: lahterdamise materdamine

2 min lugemist
Karmo Tüür. FOTO: Sander Ilvest

Igasugune lahterdamine on kunstlik ja teatud määral eksitav. Ilma lahterdamiseta ei saa me aga hakkama, kirjutab kolumnist Karmo Tüür.

Ühe hea kolleegi sotsiaalmeedia seinal läks lahti suurem taplus, kui ta otsustas üles panna populaarse meemi, mis räägib kõigi inimeste võrdsusest. Isiklike solvangute piiril balansseerides tõestasid täiesti arukad inimesed üksteisele, et erinevused rasside vahel on ikka olemas. Ja teised, täpselt sama arukad, küsisid vastu, et mismoodi need erinevused avalduvad, kui enamik inimesi kannab endas eri geenimustreid, kuuludes korraga suisa mitmesse rassi.

Kuna me pole võimelised tajuma kõike ja korraga, peame asju ning nähtusi liigitama ja lahterdama. Vastasel korral läheksime lihtsalt hulluks või tajuksid normaalsed inimesed meid hulludena.

Talupojatarkus

Nii et öelda, et lahterdamine, kategoriseerimine, süstematiseerimine on halb, on sama mõttekas kui öelda, et õppimine on halb, või et teadus on kurjast.

Halvaks võib ehk nimetada väärtushinnangute omistamise eri kategooriatele. Öelda, et isasloom on parem/targem/osavam kui emane... noh ja kindlasti parem kui vahe- või kahesooline. Et ühe komberuumi esindajad on rikkamad ja ilusamad, sellepärast et...

Nad kõik on erinevad. KÕIK! Nii üksikobjektidena kui mingite rühmadena. Subjektiivselt või objektiivselt määratletud kategooriatena.

Venelastel on hea ütelus: чем дальше в лес, тем больше дров ehk siis mida kaugemale metsa, seda rohkem puid. Eemalt vaatad – on mets üks tükk. Ainsuses. Kui aga lähed sinna metsa sisse, siis näed, et pole üks tükk metsa. On palju puid. Mitmuses. Ja iga puu on erinev – üks on sirge, teine kõver. Üks on toekas, teine mäda. Kolmas pole üldse puu, on hoopis põõsas.

Muuseas, ka selle venekeelse üteluse tõlgendusi on vähemalt kolm, aga see pole praegu oluline. Oluline on see, et me tegeleme alati üldistuste ja lihtsustustega. Mida suurem üldistusaste, seda suurem on ka sellesse lihtsustusse sissekirjutatud viga.

Jätame hetkeks kõrvale n-ö intuitiivsed kategooriad, nagu mees ja naine, must ja valge jne. Võtame ühe sama sagedasti kasutatava jaotuse: noor ja vana. Või mis veel hullem, sotsioloogide ja muude seesuguste poolt armastatud mõiste «vanuserühmad». Noh, näiteks 0–20 aastat vana, 20–40 jne. Et kui oled sündinud viis minutit enne keskööd, kuulud ühte rühma. Ja kui peale keskööd, kuulud teise rühma ja oled hoopis teise käitumismustriga. Eks ole ju?

Ellujäämise küsimus

Teaduslähedased inimesed tõdevad nüüd noogutades – tegu on sotsiaalsete konstruktsioonidega. Usupõhised tegelased lähevad selle peale aga ilgelt närvi ja käratavad, et see kõik on üks hämamine, et must on must ja valge on valge ning et hämamine tuleb ära lõpetada ja ära keelata, ning veel parem, ära põletada!

Mis aga peamine, me peame endale tunnistama, et oma piiratuse tõttu pole meil lahterdamisest pääsu. Ja ka see lahterdamine pole ei hea ega halb. See on paratamatu ja ellujäämiseks vajalik.

Seotud lood
15.11.2017 17.11.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto