Hanso arvustas kaitseinvesteeringute edasilükkamist

Eesti Päevaleht kirjutas 8. novembril, et Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) initsiatiivil muudeti aastateks 2018–2020 plaanitud 60-miljonilises kaitseinvesteeringute programmis kulutuste jaotust seni plaanitud iga-aastaselt 20 miljoni kulutamiselt selliseks, et 2018. aastal oleks kulutatud 10 miljonit, 2019. aastal 30 ja 2020. aastal 20 miljonit eurot.

Endise kaitseministri Hanso sõnul on koalitsioon kokku leppinud, et igal aastal järgmise kolme aasta jooksul suunatakse kaitseinvesteeringuteks 20 miljonit eurot. «IRL on mingil põhjusel (ütlen ausalt, riigikaitsekomisjoni sellest muudatusest mingis vormis ennetavalt ei informeeritud) otsustanud sellest kokkuleppest taganeda,» lausus ta.

Hanso tunnistas, et tal on võimatu sellist rahandusministeeriumi sammu riigikaitsekomisjoni esimehena kaitsta. «Mina kaitseministrina poleks 10 miljoni 2018. aasta plaanidest eemaldamist ja investeeringute edasilükkamist kindlasti toetanud,» sõnas ta.

Teisipäeval esitas opositsioon selleteemalise arupärimise peaminister Jüri Ratasele. Uuritakse, miks kärbib valitsus Eesti kaitsevõimet; kelle algatus seadusemuudatus oli ning miks püüti probleemi varjata, muutes tagantjärele septembrikuist pressiteadet kaitseministeeriumi veebilehel. Opositsiooni pöördumist toetab ka koalitsiooni kuuluv Hanso.

Seevastu rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) kinnitas, et kaitseinvesteeringud kasvavad, mitte ei kahane, nagu on väidetud.

«Eelmisel aastal leppis uus koalitsioon IRLi ettepanekul kokku strateegiliste investeeringute raames suunata kolme aasta jooksul täiendavad 60 miljonit eurot kaitsevõimekuse tõstmisesse ja see kokkulepe on jõus,» lisas ta.

Rahandusministri kinnitusel muutub lisanduvate investeeringute jaotus aastate vahel, aga summa ei sõltu liidetavate järjekorrast. Tõniste rõhutas, et IRL on alati seisnud riigikaitsekulutuste suurendamise eest ja seisab kindlalt ka edaspidi.