Sisukord
Arvamus
Postimees
18.11.2017
Eesti Silvergate’i määrusega loodi pretsedent (4) Koondatud majakavaht võitleb kodu eest (17) Hanno Pevkur - plekk pintsakurevääril (4) Kogu kampaania sai tehtud kõigest nelja euroga (3) Majandus Helir-Valdor Seeder - uus maksuterminaator (5) Välismaa Briti lennuõnnetuses ellujäänuid polnud Soovmõtlemine ei lahenda Läti probleeme Rahvusvaheliste suhete ekspert: Kim Jong-un mängis Trumpiga (6) Robert Mugabe - Zimbabwe ootab Merkeli jaoks kaalul poliitiline karjäär (2) Arvamus Gianluigi Buffon - õpetlikud pisarad Hanno Pevkur - plekk pintsakurevääril (4) Margit Keller: kuidas kujutleda argielu aastal 2050? Helir-Valdor Seeder - uus maksuterminaator (5) Edasi 1969. aastal: Apollo 12 lend jätkub Jelena Skulskaja veste: tramm nimega Sügis (4) Juhtkiri: helkur külge! Peeter Langovitsi tagasivaade: Visarid jälle koos Laur Kaunissaare: kellele vabadus, kellele ike (11) Robert Mugabe - Zimbabwe ootab EKI keelekool: mis on juhtunud sidruni ja peterselliga? Kultuur Tervitage kogu Eesti rahvast! Unustatud rahvakild Abhaasias (13) Soul – linnaplaneerijate avatud õpik Jelena Skulskaja veste: tramm nimega Sügis (4) Sport Gianluigi Buffon - õpetlikud pisarad Eesti sõudja koges Islandi vetesügavustes maavärinat Eesti kohaneb niiske ja sooja Fidžiga Marek Tiits: raha eest ostetud armastuse lootusetus Elagu valge talv! Tarbija Hea helkuri saab kvaliteetsest materjalist Muret tekitav trend: helkurit kantakse järjest vähem (2) AK Soul – linnaplaneerijate avatud õpik Vikerkaar loeb: Teistmoodi Kolk «Mulle meeldib ulme just sellepärast, et see kõik võib mingil hetkel võimalikuks osutuda» Sisaliku isalik peavarjutus Vikerkaar loeb. Sotsiaalmeedia kasutusväärtus (3) Uusi uudisvorme, värskeid vorme! Tervitage kogu Eesti rahvast! Unustatud rahvakild Abhaasias (13) Margit Keller: kuidas kujutleda argielu aastal 2050? Rahvusvaheliste suhete ekspert: Kim Jong-un mängis Trumpiga (6) Arter VIDEO: Trimmis talje tänu tasakaalule? Anne Paluver ja Pille Pürg: meile pole kolmandat vaja! Kuidas küpseb Comté? Elagu valge talv! Barjäärimurdjad tenniseväljakul VAATA VIDEOT! Lõherahvas õpib austreid sööma Olge nende meestega ettevaatlikud! Tõeliste svingerite tõelised peod Tanel Kangert - parem kui kunagi varem Kaja Kallas: kas aeg lendab või venib? Sõiduproovis on Porsche Cayenne. Ehk peajumal Zeusi päästmine Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: mis on juhtunud sidruni ja peterselliga?

2 min lugemist
Tiina Paet FOTO: Eesti Keele Instituut

Aastal 2018 täitub 100 aastat esimese eestikeelse õigekeelsussõnaraamatu ilmumisest, seega on sobilik meenutada sajanditagust õigekirjutusnormi. On igati sümboolne, et ÕSi sünd ulatub Eesti vabariigi sünniaastasse – ilmus «Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamat», mis sisaldas umbes 20 000 märksõna, neist 10 protsenti võõrsõnu.

Eesti keel on aastasadu saanud mõjutusi ladina, kreeka, rootsi, saksa, vene, inglise jpt keeltest. Kuna 20. sajandi algul elavnesid Eesti kontaktid teiste maadega ja puututi kokku asjade ning nähtustega, mida tuli nimetada, täienes eesti keel sel ajajärgul kultuurilaenudega eriti hoogsalt. Kultuurilaen on laensõna, mis tuleb koos uue asja või nähtusega, mille jaoks oma keeles veel sõna ei ole. Kõige sagedamini laenataksegi sõna koos asjaga, mida see tähistab.

Kultuurilaenud näitavad, mis laadi kontaktid ja mis keelte ning rahvastega eesti keelel on olnud. Näiteks on palju spordisõnu tulnud inglise keelest, sest just inglise keele vahendusel tutvuti varem tundmata spordialadega. Nii võib öelda, et sõnaraamatud ei vanane tegelikult kunagi, sest pakuvad teavet keele sõnavara ajaloolise kujunemise kohta. On põnev jälgida, kuidas kord juba keelde võetud võõrsõnad edasi käituvad. Sõnade n-ö käitumist keeles mõjutab mitu asjaolu, sealhulgas keelekorraldus. Arusaadavalt pole võõrsõnadel olnud alati tänapäevane kuju.

Võtame näiteks sõnad apelsin, bambus, petersell, sidrun ja virsik.

Apelsin (saksa sõnast Apfelsine, mis omakorda lähtub hollandi sõnast appelsien, tähendusega ’Hiina õun’) oli saja aasta taguses sõnaraamatus veel apelsiin, seitse aastat hiljem ilmunud II, parandatud ja täiendatud trükis aga juba tänapäevasel kujul apelsin.

Bambus (saksa sõnast Bambus) oli 1918. aasta sõnastikus pambus, ent II trükis juba tänapäevasel kujul.

Sõna petersell (saksa sõnast Petersilie, mis omakorda lähtub kreeka sõnast petroselinon) esineb 1918. aasta sõnastikus kujul peetersell, II trükis aga juba peetersell vt petersell.

Sidrun (saksa sõnast Zitrone) oli 1918. aasta sõnaraamatus veel kirjakujul tsitron, aga juhatas juba vaatama kuju sidrun, edaspidistes sõnastikes on ta fikseerunud tänapäevasel kujul.

Praegune virsik (saksa sõnast Pfirsich, mis omakorda tulnud ladina sõnast Persicus ning see omakorda nimest Persis, Persia, mis tähendab ’Pärsia’) oli 1918. aastal nii kujul wirsik kui ka persik. Nõnda paralleelselt on need ÕSides esitatud olnud lausa 2013. aastani, mil ilmunud ÕSis on aga persik saanud märgendi «vananenud termin».

Nii võib näha, et võõrsõnad ei ole alati muganenud, vaid hoopis võõramaks muutunud (nagu nt bambus). Tänapäevase kuju on paljudele võõrsõnadele andnud Elmar Muuk 1925. aastal ilmuma hakanud «Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu» II, täiendatud ja parandatud trüki toimetamise käigus.

Seotud lood
    17.11.2017 20.11.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto