Sisukord
Tennis
Postimees
27.02.2020
Eesti ravi- ja riigiasutused on koroonaviiruseks valmis Eesti Vox populi: kas koroonaviirus hirmutab? Eestlane Tenerifel: mingit viirusepaanikat pole Valitsus lükkas hoolduskindlustusmaksu idee laualt sahtlisse (1) Talv jõudis lõpuks Eestisse Majandus Linnahallile ulatasid abikäe üleaedsed Walt Disney juht astus ootamatult tagasi Välismaa Ajajoon: kuidas Covid-19 Hiinast maailma levis KOHALIK VAADE. Itaaliat räsib viirusega samavõrra hirm ja valeinfo Ukraina ülemraada spiiker: valimisi ei saa pidada ajutiselt okupeeritud aladel Kara-Murza andis FBI kohtusse India usutüli muutus erakordselt veriseks Arvamus Juhtkiri: nii ei saa rallit sõita Marti Aavik: viirus ja vändaga raadio Raul Rikk: kelle tehnoloogiast sõltume? Loretta Kruusimäe: puue kui praktiline takistus armastusele Sergei Metlev: sinimustvalge defitsiit 14 välisministrit: kodusõja lõpetab vaid kokkulepe Erkki Koort: miljon põgenikku Sindi kandis Meie Eesti Maaja Vadi: halb juhtimine toob vinduva töötüli Mare Teichmann: ettevaatust – tervist ohustav töökeskkond Kadri Tammepuu: juhtimispraagist ilustamata Mart Murdvee: miks targad on ikka vaesed? Kultuur Lummav ja groteskselt stressi tekitav film Seebivaht ühiskonna ideaale ei kanna Kuidas mõista käsutäitjaid? Filmide tegemine on kui puhkus Sport Kompromissi ei leitud – Rally Estonia jääb sel aastal ära Maria Šarapova jättis tennisega hüvasti Maa Elu Pooled hundid jäävad küttimata Nädala mõte: ei tahaks ka tasuta Maamehe üllatus: päikesepaneel võib loodust kahjustada, diiselgeneraator mitte Kevadel metsas toimetades tuleb lindudele mõelda Seakatk andis tõuke rajada oma tapamaja Frank Kutteri tööprotsess võimaldab stressivaba liha Soid taastatakse järjest enam Looduslike võtetega haigusele vastu Milline võib tulla kevad ja suvi? Tomatikasvatajad jahivad uusi sorte Mees ehitas vaatetorni asemel tornsauna Tartu KIRI: kuidas küll kaitsta oma vara? Martin Kallasmaa: jagatud auto on ühiskonnale kasulikum Osa kiibiga koeri siiski ei leita üles Ahhaa keskuses valmis erakordne orienteerumisrada Burgerikiosk ja Delta võistlevad parima tiitli nimel Tuttpütt – kergesti äratuntav, ent siiski vähetuntud Meelelahutus Koomiks Sudoku
minu meedia
Minu Meedia digi­paketiga saad piiramatu ligipääsu Postimehe ja maakonnalehtede tasulisele sisule nii veebis, mobiilis kui tahvlis.
Telli minu meedia

Barjäärimurdjad tenniseväljakul

3 min lugemist
  • 1877. aastal peeti esimene Wimbledoni turniir.
  • Usuti, et sport ähvardab naisi terviseriskidega.
Suzanne Lenglen. FOTO: SCANPIX

Olid ajad, mil naisi tenniseväljakutele ega spordiplatsidele ei oodatud. Arvati, et palli tagaajamine teeb õrnema soo agressiivseks, egoistlikuks või koguni viljatuks. Tänapäevase naistetennise teerajaja on prantslanna Suzanne Lenglen, kes rabas publikut nii riietus- kui ka mängustiiliga.

Tellijale

Tennisemäng on maailmas kirgi kütnud juba aastasadu ja teeb seda edukalt ka praegu, selles võib veenduda igaüks, kes võtab uurida eri portaalides pakutavaid maailma populaarsemate spordialade pingeridu. Põhjusi, miks tennis on neis tabelites tipus, leidub arusaadavalt mitmesuguseid, kuid muu hulgas on kahtlemata abiks asjaolu, et seda mängu on ikka saatnud kõrgklassi spordi maine. On ju reketiga palli järele jooksnud lugematu hulk kroonitud päid – teiste seas on nimekate tennisemängijatena ajalukku läinud François I, Henry VIII, Louis X ja paljud teised mehed.

Jah, nimelt mehed. Aeg möödus, tennis arenes algsest siseruumiharrastusest vabaõhuspordiks, 1877. aastal sai ära peetud juba esimene Wimbledoni turniir, kuid see kõik püsis üldtunnustatult peamiselt meeste maailmana nagu tollane sport traditsiooniliselt ikka. Kuigi leidus erandeid, ei olnud naisterahvad tenniseväljakutele ega muudele spordiplatsidele sugugi avasüli oodatud.

26.02.2020 27.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto