Sisukord
Arvamus
Postimees
17.11.2017
Eesti Säästuikoon valimispäeva eelõhtul (12) Simsoni bussiplaanil napib tuge (1) Suri vanim eestlane Arved Tamm Duši all poisse pesnud karatetreener sai töötamise keelu Presidendivalimise uus kord annaks ohjad valimiskogule Jälle kolmekordne looduse ime Majandus Tallinna Sadama börsileminek teeb ajalugu (1) Teet Soormi värskeim intervjuu: Eesti töölisi ei saa orjarahvaks jätta (7) Välismaa Välismaa lühiuudised: 16.11.2017 FOTO: Politsei lisajõude majutanud laev lahkus Barcelona sadamast Põlissoomlaste toetus kahaneb Vaidlused ELi eelarve üle hoiavad Brüsselit ärkvel «Meil pole aega sõdadeks!» (35) Arvamus Henrik Roonemaa: ära osta, kui ei taha (3) Olaf Suuder: aidake eelarve täis juua! (24) Aarne Mäe: hädatapp Rakvere tapamajas (13) Juhtkiri: Keskerakond alandab oma partnereid (8) Postimees 1993. aastal: KGB kadunud dokumente pole valitsuse kätte jõudnud (1) Priit Pikamäe: kui kohtuotsus ei meeldi, ei sobi mistahes selgitus (3) Kultuur Flandria filmid tegelevad enamasti luuseritega (1) Sport 2018. aasta jalgpalli MMil ei näe ainsatki surmagruppi Arbeiterist saab Tallinna Kalevi peatreener Saaremaa võitis kodus põnevusetenduse Kommentaar: Team Haanja piinlik jonn (18) Tartu Vallad kaovad, vallajuhtide palgad kerkivad (2) Kunagine kirikaed peitis varauusaegset ühishauda Karupuuri kõrval oleva mõisaaida saatus takerdus haldusreformi Jüri Kõre: ei ole aega mesinädalateks! Sirje Toomla: paneks kingad kappi tagasi Kiri: lehti saab koristada ka säästlikult Satelliitsaatjaga noorte sookurgede ränne pakub tänavu taas põnevust Rongiliiklusega täidetud sajand Härra Selgroog hullutab oma trikkidega maailma Veemotoklubi ehitab tõsiselt kiiret paati Meelelahutus Koomiks Sudoku

Sirje Toomla: paneks kingad kappi tagasi

2 min lugemist
FOTO: Margus Ansu

Sa proovi astuda tema kingadesse, ütleb multifilmi iseäralik olend kollilaadsele olevusele. «Aga ta ei kanna kingi,» vastab koll nukralt. «Ta ei peagi kandma, nii öeldakse siis, kui tahad mõista, mida teine tunneb,» lohutab teda seesama veider tegelane.

Meilgi on Euroopast maakeelde tulnud oma kingad, kuhu astuda, et midagi tunda. 

Õpilased astusid Vinni-Pajustis õpetajate kingadesse, teatas maakonnaleht. Kingad on väga isiklikud esemed ja vaevalt õpetajad lasid õpilastel oma jalatseid kanda, pigem proovisid nad omal nahal, kuidas on olla õpetaja. 

Pärnu kolledži tudengid astusid kliendi kingadesse – ei, nad ei võtnud klientidelt jalatseid ära, vaid üritasid asju näha nende silme läbi.

Liina Vahtrik astus näosaates oma ema kingadesse. Lauljast-näitlejast tütar nii või naa käib juba oma ema Helgi Sallo jälgedes, pigem võib öelda, et kehastus oma emaks. 

Kingad, millesse astutakse, võivad aga olla suured või isegi väga suured. Näiteks olevat olnud nii Toomas Hendrik Ilvesel kui ka Lennarti Meril välis- ja julgeolekupoliitikas suured kingad, millesse siis presidendikandidaat pidanuks astuma. Või pigem jätsid nad jälje? 

Kingaga seotud kõnekujunditest meenuvad esimesena pigem ebameeldivusi väljendavad ütlused, nagu «kust king pigistab» ja «kinga saama või andma».

Vähe sellest. Kui teise inimese kingi jalast ei saa, üritatakse end nendesse kasvõi mõelda ja tunda: meestel on keerulisem mõelda ennast kannatanu kingadesse, teab keegi arvamusavaldaja, ning mitmevõistleja Janek Õiglaselt küsitakse, kas ta tunneb end Erkki Noole kingades. Vahest pidas küsitleja noort sportlast hoopis Noole mantlipärijaks või käib Õiglane Noole jälgedes.

Kellegi kingadesse astutakse ka siis, kui arusaadavam oleks hoopis astuda asemele või täita aset või kohta.

«Kes suudab Õie kingadesse astuda ja Soeras sama edukalt jätkata?» tuntakse Hiiumaal muret. Õie nimelt pani ameti maha, kuid jalatsid võttis lahkudes ehk ikka kaasa. Sama lugu oli maksu- ja tolliameti peadirektori kingadega, millesse soovis astuda lausa kaheksa inimest. 

Kingal on eesti kujundimaailmas oma koht täitsa olemas, kuid veidi teise vajundiga. Kingaga seotud kõnekujunditest meenuvad esimesena pigem ebameeldivusi väljendavad ütlused, nagu «kust king pigistab» ja «kinga saama või andma». Muudest jalatsitest rääkimata: loll nagu saabas, tuhvlialune jne.

Seetõttu on eestikeelses tekstis neutraalsesse väljendisse surutud king üsna harjumatu. Mõni kingadesse astuja tajubki sellist väljendit stiilivääratusena ja paneb selle jutumärkidesse.

Milleks meile siis kingad, kui on palju suupärasemaid võimalusi end kujundlikult väljendada. Pealegi, kui kuulajal-lugejal pole teadmisi võõrkeele nüanssidest, ei pruugi ta nendest kinga-kujunditest suurt midagi aru saada. Nagu juhtus multifilmi kolliga. 

Seotud lood
16.11.2017 18.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto