Sisukord
Arvamus
Postimees
20.11.2017
Eesti Ladusam jutt – parem palk (4) Sotsiaalkindlustusamet vajas võimekat juhti (1) Eestis ei peeta juhti autoriteediks (13) Riigiameti juhile tuleb maksta väärilist tasu (3) IRLi sõnakus jääb pinnavirvenduseks (5) Majandus Tesla üllatas sportautoga​ Välismaa Eelarve lõppmäng kell neli öösel Zimbabwe võimupartei hülgas Mugabe Katalaanist Hispaania minister usub, et iseseisvuslaste mõju kahaneb (3) Ametite jagamine kisub bürokraatide eurovisiooniks Arvamus Juhtkiri: veel ühe diktaatori lõpp (5) Arved Breidaks: Riia õlu (8) Jaanus Karilaiu vastus Marti Aavikule: valitsuse vahetus pole enamuse tahe (38) Peeter Järvelaid: Eesti teadussüsteemis põlevad inimesed lihtsalt läbi (3) Edasi 1990. aastal: Balti välisministrid visati Pariisi konverentsilt välja Vaata Postimehe Trehvunksi Mihkel Mutt: ahistamise hullud päevad (31) Mait Metspalu: Kaljulaid ei eksinud (75) Kultuur Spektraalmuusika suurteos peagi Tallinnas PÖFFil esilinastub kaks uut Eesti mängufilmi Põhja-Tallinn: ellujäämiseks ei pea end ära müüma Kreutzmatsin püüdis mõelda kure moodi Sport Kalevile hooaja inetuim kaotus Ott Tänaku hüvastijätt lõppes teise kohaga Klavan võitis taas, Vassiljev naasis Ralf Aron saavutas Macaus kolmanda koha Ott Tänaku hinded 2017. aasta MM-rallidel: mitu viit, üks kaks Eesti koondis kinkis igale fännile isikliku värava. Peaaegu Teadus Eesti ja Norra teadlased: Alzheimeri ravi võib peituda mälumolekulides Tartu Lauluisa vaimsus elab uigapoistes edasi Lugu tüdrukust, kes alustas söömist Tartu vald otsib konkursiga plekitut vallavanemat Tehnopargi arendaja: seisak lõppes, majanduskasv on Lõuna-Eestisse jõudnud Paunveres tuli suuri plaane ümber mängida Märt Meesak: kui kaua me kollektiivsel riigivargusel toimuda laseme? (5) Jüri Ginter: volikogu valis viis politrukki Nagu kaks tilka vett: vastne Peipsiääre vald ja vana Kallaste rajoon Vana primadonna lugu torkab ka koduvägivalla valupunktile Meie oma ameeriklane peegeldab Eestit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Jaanus Karilaiu vastus Marti Aavikule: valitsuse vahetus pole enamuse tahe

3 min lugemist
Jaanus Karilaid FOTO: Eero Vabamägi

Keskerakonna aseesimeees Jaanus Karilaid kirjutab vastuseks Marti Aaviku arvamusloole «Vahetage see valitsus välja» (PM 16.11), et valitsuse vahetus ei ole mõni jõulusoov.

Jõulud on peagi käes ning on igati mõistlik anda juba praegu valjuhäälselt teada, mida jõuluaeg tuua võiks. Postimehe arvamustoimetaja Marti Aaviku suurim soov tundub valitsuse vahetus, mis on saanud sidusamat ja sotsiaalsemat poliitikat ellu viia koos vaid aasta ning mille esimene eelarve on riigikogus läbinud teise lugemise. Selle aastaga on aga juba saavutatud Eesti inimeste jaoks enam, kui parempoolse poliitika austajad näha tahavad ja oskavad.

Igaühel on õigus oma arvamusele ning inimestel ongi erinev mõttemaailm. Mõni arvab, et igaüks on oma õnne sepp, kuid teised mõistavad seejuures, et ühiskond on nii tugev, kui on selle kõige nõrgem liige.

Täna on klassikaliselt võttes valitsuses nii parem- kui ka vasakpoolsust ehk valijate huvid on võimalikult laiapõhjaliselt esindatud. Kui keegi ei soovi mõista, miks on vaja tõsta madalat ja keskmist palka teenivate inimeste sissetulekuid kuni 64 euro võrra kuus, miks investeeritakse enam haridusse, põllumajandusse ja tervishoidu, ei ole see põhjus valitsuse vahetuseks, vaid näitab prioriteetide ja tegeliku elu mõistmise erinevusi.

Kõige ilmsem erinevus mõttemaailmades ilmneb tulumaksuvaba miinimumi tõusu analüüsides. Vaadates viimaste päevade meediakajastust, tundub, et riigiametitel on Eesti inimeste palkasid uurides midagi totaalselt märkamata jäänud, sest lahti on läinud paanika – kõik kaotavad! Tulumaksuvaba miinimumi tõusuga 500 euroni võidavad igas kuus 64 eurot need, kelle palk on kuni 1200 eurot. Edasi, kuni 1776 euroni, muutub võit järjest väiksemaks. 2100 ja enama palga pealt peab inimene maksma kuni 36 eurot enam.

Huvitaval kombel ütleb statistikaamet, et keskmine palk selle aasta teises kvartalis oli 1242 eurot. Seejuures 2017. aasta esimese kvartali mediaanväljamakse oli vaid 877 eurot!

Kolmveerand inimestest võidab tänu tulumaksuvaba miinimumi järsule tõstmisele, kuid näited ajalehtedes räägivad töötajatest palgaga 1800+, pensionäridest, kelle kuu sissetulek ületab 2100 eurot, ja nii edasi. Kui need numbrid kajastaksid tõepoolest reaalset elu Eestis, siis oleks meil põhjust Reformierakonnale patsu lüüa ja öelda, et viie rikkama sekka jõudmine pole enam kaugel.

Inimesed aga teavad, milline seis on tegelikult. Seepärast näitab ka äsja avaldatud Turu-Uuringute küsitlus toetust Keskerakonnale, praegusele koalitsioonile ja peaministrile, mistõttu valitsuse vahetus pole kindlasti enamuse soov. Keskerakonda usaldab 27 protsenti valimiseelistusega inimestest, praegust koalitsiooni toetab arvamusküsitluse järgi 45 protsenti Eesti inimestest ning opositsiooni 40 protsenti. Ka kohalike omavalitsuste valimistel said koalitsioonierakonnad 45,7 protsenti häältest opositsiooni 26,2 protsendi vastu.

Võib-olla sellest tuleneb ka see Keskerakonnaga hirmutamine. Eriliselt rõhutatud lause Aaviku artiklis, mis küsib, kas inimesed ikka tahavad Keskerakonna määratud kaitsepolitsei peadirektorit, on selle hea ja piinlik näide. Esiteks ei pane ükski erakond ainuisikuliselt paika kaitsepolitsei peadirektorit.

Teiseks näitab see, et külma rahuga vaadatakse üle Reformierakonna rahastamisskandaalist, Postimehes avaldatud pikkadest menetlusdokumentidest, kust tuli välja lausa seaduste ostmine, Tallinna Sadama suursugusest korruptsioonist ja paljust muust… aga hoiatada tuleb muidugi Keskerakonna eest.

Kõige selle juures on Keskerakonnast tondi maalimine kummastav ning tundub justkui, et alanud on Reformierakonna päästeoperatsioon. Üle kümne aasta on valitsust juhtinud Reformierakond ning võib vaid arvata, milline on tegelik jäämägi, kui tipp on valged kampsunid, miljonit väärt sidrunid ja rahapatakad ärimeestelt poliitikutele vajalike seaduste eest.

Hingeliselt võib paljudel valus olla, et 18 aastat Eestit juhtinud Reformierakond on viimaks opositsiooni saadetud, sest riigi juhtimine polnud ju ilma nendeta võimalik. Nüüd näeme, et on ikka küll. Stagnatsioon majanduses on asendunud kasvuga, mis jõuab võimalikult paljude inimesteni. See kõik võib olla küll paljudele mõistmatu, kuid valitsuse vahetus pole kindlasti enamuse tahe ega jõulusoov.

Seotud lood
18.11.2017 21.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto