Spektraalmuusika suurteos peagi Tallinnas

Dirigent Pierre-André Valade.

FOTO: Promo

Kes ei teaks «Pisiblufi käsiraamatuid», selliseid väikesi brošüüre. Neis jagatakse praktilisi nõuandeid, kuidas arendada seltskondlikku vestlust ja näida asjatundlik valdkondades, millest tegelikult suuremat aimu ei ole.

Kui seesugune blufijuhis oleks koostatud nüüdismuusika kohta, siis leiaksime sealt tõenäoliselt järgmise vestluskatke: «Ah et kas olen kuulnud Gérard Grisey «Helimaastikke»? Grisey – tema muusikat tunneb ju igaüks! Prantsuse helilooja, üks spektraalmuusika peamisi esindajaid... «Helimaastikke» olen loomulikult kuulanud, isegi mitu korda, tervikuna ja elavas ettekandes, muide, hiljuti siinsamas Tallinnas. Kes juhatas? Ei mäleta, vist ... .»

Eespool toodu on hoiatav näide selle kohta, kuidas püüdlikust ettevalmistusest hoolimata võib nüüdismuusikateemaline vestlus kiiva kiskuda, paljastades armutult kõneleja võhiklikkuse. Siit esimene ja kõige tähtsam nõuanne: ära kunagi väida, et oled viibinud kontserdil, kus tuli ettekandele Grisey «Helimaastikud». See vale on liiga kergesti läbinähtav.

Loe kõiki artikleid

Oled juba tellija? LOGI SISSE või SEO LEHE TELLIMUS

    Loe ka neid

    Tagasi üles