Sisukord
Inimene
Postimees
20.11.2017
Eesti Ladusam jutt – parem palk (5) Sotsiaalkindlustusamet vajas võimekat juhti (1) Eestis ei peeta juhti autoriteediks (13) Riigiameti juhile tuleb maksta väärilist tasu (3) IRLi sõnakus jääb pinnavirvenduseks (5) Majandus Tesla üllatas sportautoga​ Välismaa Eelarve lõppmäng kell neli öösel Zimbabwe võimupartei hülgas Mugabe Katalaanist Hispaania minister usub, et iseseisvuslaste mõju kahaneb (3) Ametite jagamine kisub bürokraatide eurovisiooniks Arvamus Juhtkiri: veel ühe diktaatori lõpp (5) Arved Breidaks: Riia õlu (8) Jaanus Karilaiu vastus Marti Aavikule: valitsuse vahetus pole enamuse tahe (38) Peeter Järvelaid: Eesti teadussüsteemis põlevad inimesed lihtsalt läbi (3) Edasi 1990. aastal: Balti välisministrid visati Pariisi konverentsilt välja Vaata Postimehe Trehvunksi Mihkel Mutt: ahistamise hullud päevad (31) Mait Metspalu: Kaljulaid ei eksinud (75) Kultuur Spektraalmuusika suurteos peagi Tallinnas PÖFFil esilinastub kaks uut Eesti mängufilmi Põhja-Tallinn: ellujäämiseks ei pea end ära müüma Kreutzmatsin püüdis mõelda kure moodi Sport Kalevile hooaja inetuim kaotus Ott Tänaku hüvastijätt lõppes teise kohaga Klavan võitis taas, Vassiljev naasis Ralf Aron saavutas Macaus kolmanda koha Ott Tänaku hinded 2017. aasta MM-rallidel: mitu viit, üks kaks Eesti koondis kinkis igale fännile isikliku värava. Peaaegu Teadus Eesti ja Norra teadlased: Alzheimeri ravi võib peituda mälumolekulides Tartu Lauluisa vaimsus elab uigapoistes edasi Lugu tüdrukust, kes alustas söömist Tartu vald otsib konkursiga plekitut vallavanemat Tehnopargi arendaja: seisak lõppes, majanduskasv on Lõuna-Eestisse jõudnud Paunveres tuli suuri plaane ümber mängida Märt Meesak: kui kaua me kollektiivsel riigivargusel toimuda laseme? (5) Jüri Ginter: volikogu valis viis politrukki Nagu kaks tilka vett: vastne Peipsiääre vald ja vana Kallaste rajoon Vana primadonna lugu torkab ka koduvägivalla valupunktile Meie oma ameeriklane peegeldab Eestit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Eesti ja Norra teadlased: Alzheimeri ravi võib peituda mälumolekulides

3 min lugemist
Neuronid ajus. FOTO: Graafika: Alari Paluots/Postimees

Eesti ja Norra teadlased heidavad ühistöös valgust mälu molekulaarsele ülesehitusele. Uurimine võib viia mitme praegu ravimatu neurodegeneratiivse vaeguse, nagu Alzheimeri ja Huntingtoni tõve, või psühhiaatrilise haiguse, nagu ärevushäirete ja skisofreenia, ravini.

Meie kõigi aju koosneb pikkade ja keerukate närvirakkude pundardest, mis suhtlevad omavahel keemiliste sõnumikandja-molekulide neurotransmitterite ehk virgatsainete abil. Inimajus leidub keskmiselt 86 miljardit närvirakku, mis kontrollivad nii meie käitumist, emotsioone kui ka seda, kui hästi me mäletame möödunud sündmusi.

Närvisignaalide edastamises on kesksel kohal sünapsideks kutsutud piirkonnad, kus kahe närviraku väljasopistused puutuvad omavahel peaaegu kokku ning vahetavad nende vahele jäävate pilude kaudu neurotransmittereid.

Hiljuti valminud Eesti-Norra teaduskoostöös uurisidki Tallinna tehnikaülikooli professori Tõnis Timmuski ja Bergeni ülikooli professori Clive Bramhami uurimisrühm geene ja valke, mis mõjutavad sünapside kujunemist ja seda, kuidas mingi «ülemmolekul» mõjutab sünaptilist plastilisust: ühenduste tugevnemist ja nõrgenemist, vanade ühenduste kustutamist ja uute moodustamist.

Praegu ollakse ühel meelel, et mälu ja mõtlemine põhinevad suuresti osa sünapside tugevnemisel ja teiste nõrgenemisel. Lisaks on uuringud näidanud, et sünaptiline plastilisus kipub olema noorematel inimestel suurem kui vanematel.

Clive Bramham FOTO: Kaur Maran

«Meil on Tõnisega ühine huvi närviaktiivsuse enesekontrolli ja ajurakkude ühenduvuse vastu. Teame, et aju on plastiline. Nüüd tahame mõista, miks see nii on ja mis seda kontrollib,» kirjeldas uuringu laiemat eesmärki Bergeni-poolne koordinaator professor Clive Bramham.

Suurt rolli mängivad selles protsessis kaks valku: BDNF (brain-derived neurotrophic factor ehk ajust tulenev neurotroofne tegur) ja Arc. Lisaks mõistagi geenijärjestused, mis neid kodeerivad.

«Keskendusime geenidele (ja valkudele) BDNF ja Arc, sest need on närvirakkude ühenduskohtade ehk sünapside plastilisuse võtmemolekulid,» selgitas professor Timmusk.

Iseenesest on need kaks ühed enimuuritud närvirakkude geenid. Näiteks ulatub BDNFi kohta kirjutatud teadustööde hulk Timmuski sõnul mõnekümne tuhandeni, genoomis selle kõrval asetsevate geenide kohta võib aga olla tehtud vaid mõni üksik töö.

«Kui BDNFi geen avastati, tekkis farmaatsiatööstuses kohe suur huvi selle võimalike rakenduste vastu: geeni põhjal sünteesitavaid valke taheti ära kasutada ravimaks neurodegeneratiivseid haigusi, kus surevad sellest valgust sõltuvad närvirakud. BDNFi on kõige rohkem uuritud kui võimalikku ravimit Alzheimeri tõve vastu (selle haiguse puhul hävivad neuronid üle kogu aju), aga ka näiteks Parkinsoni või Huntingtoni tõve ning amüotroofilise lateraalskleroosi raviks,» loetles Timmusk selle avastamisega kaasnenud lootusi.

Tõnis Timmusk FOTO: Tairo Lutter / Postimees / Scanpix

Ometigi on avastusest möödunud juba üle 25 aasta, kuid ravimite väljatöötamiseni ei ole ikka jõutud. Üheks põhjuseks võib pidada hea manustamisviisi puudumist: loomkatsetes hiirte ajju viidud valku on peaaegu võimatu täpselt õigesse piirkonda suunata, samuti ei ole vilja kandnud katsed leida väikseid madalmolekulaarseid ühendeid, mis suudaksid BDNFi mõju jäljendada. Potentsiaali nagu oleks, kuid head kasutusviisi ei leita.

Timmuski ja Bramhami teadusrühma uuring lähenes olulistele geenidele hoopis fundamentaalsema nurga alt ning vaatas, kuidas kõnealused geenid närvirakus aktiveeruvad.

«Uurisime BDNFi ja Arci geeni DNA- ja informatsiooni-RNA-järjestust ja tegureid, mis mõjutavad sealt geneetilise info mahalugemist. Oleme teinud kindlaks mutatsioone, millega mahalugemine väheneb, ning uurime, kuidas seda geeni sisse lülitatakse,» selgitas professor Timmusk. Samuti kirjeldasid teadlased oma töös geene, mis mõjutavad omakorda BDNFi ja Arci valgu sünteesimist.

Tallinna ja Bergeni koostöö kulges eriti hästi, kuna kokku olid sattunud kaks omal erialal tugevat teadusrühma, mis lähenesid samale küsimusele eri nurga alt: Timmuski töörühm kirjeldas kontrollvalke reguleerivaid geene rakukultuuris kasvatatud närvirakkudes ning Bramham katsetas saadud tulemusi elavate rottide ja hiirte peal.

Kolm aastat kestnud koostööprojekti tulemusena avaldati viis teadusartiklit, mis kirjeldasid uuritava valdkonna eri külgi.

Projekti lõppemisest hoolimata kestab teadustöö edasi. Juba lähiajal loodavad Timmusk ja Bramham jõuda asjaga nii kaugele, et tutvustada uusi BDNFi ja Arci kontrollmehhanisme. Pärast seda saaks hakata mõtlema uute teadmiste kasutamisele ravi väljatöötamiseks.

Mälumolekulid

Uuringud on näidanud, et info salvestamisel mälusse on oluline roll aju närvirakkude jätketes ehk dendriitides, sünapside läheduses paiknevatel nn mälumolekulidel.

«Kuidagi aitavad mälumolekulid sünapsidel mäletada eelmisi neid tabanud impulsse ja võrrelda neid järgmistega. Selles on oluline roll dendriitides asuvatel mälu-RNAdel,» ütles professor Timmusk.

Kui enamik valke sünteesitakse tavalise põhimõtte järgi (tuumas DNA pealt maha kirjutatud informatsiooni-RNA viiakse rakukehas asuvate ribosoomide juurde, et sünteesida selle info põhjal uus valk), siis mõnekümne mälumolekuli puhul toimub translatsioon ehk RNA põhjal valgu sünteesimine õige signaali korral hoopiski dendriitides. Ilma translatsiooni algatava signaalita püsivad mälumolekulid dendriitides ja ootavad RNAst mäluvalkude sünteesimiseks signaali ja aega. Kui veel hiljuti oli selliseid mälumolekule teada vaid veidi üle 20, siis praeguseks on see arv juba palju suurem. Nende hulka kuuluvad ka BDNF ja Arc.

Seotud lood
18.11.2017 21.11.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto