Sisukord
Eesti
Postimees
18.11.2017
Eesti Silvergate’i määrusega loodi pretsedent (4) Koondatud majakavaht võitleb kodu eest (17) Hanno Pevkur - plekk pintsakurevääril (4) Kogu kampaania sai tehtud kõigest nelja euroga (3) Majandus Helir-Valdor Seeder - uus maksuterminaator (5) Välismaa Briti lennuõnnetuses ellujäänuid polnud Soovmõtlemine ei lahenda Läti probleeme Rahvusvaheliste suhete ekspert: Kim Jong-un mängis Trumpiga (6) Robert Mugabe - Zimbabwe ootab Merkeli jaoks kaalul poliitiline karjäär (2) Arvamus Tervitage kogu Eesti rahvast! Unustatud rahvakild Abhaasias (13) Lauri Hussar: ideelised käpardid (31) Gianluigi Buffon - õpetlikud pisarad Hanno Pevkur - plekk pintsakurevääril (4) Margit Keller: kuidas kujutleda argielu aastal 2050? Helir-Valdor Seeder - uus maksuterminaator (5) Edasi 1969. aastal: Apollo 12 lend jätkub Jelena Skulskaja veste: tramm nimega Sügis (4) Juhtkiri: helkur külge! Peeter Langovitsi tagasivaade: Visarid jälle koos Laur Kaunissaare: kellele vabadus, kellele ike (11) Kultuur Tervitage kogu Eesti rahvast! Unustatud rahvakild Abhaasias (13) Soul – linnaplaneerijate avatud õpik Jelena Skulskaja veste: tramm nimega Sügis (4) Sport Gianluigi Buffon - õpetlikud pisarad Eesti sõudja koges Islandi vetesügavustes maavärinat Eesti kohaneb niiske ja sooja Fidžiga Marek Tiits: raha eest ostetud armastuse lootusetus Elagu valge talv! Tarbija Hea helkuri saab kvaliteetsest materjalist Muret tekitav trend: helkurit kantakse järjest vähem (2) AK Soul – linnaplaneerijate avatud õpik Vikerkaar loeb: Teistmoodi Kolk «Mulle meeldib ulme just sellepärast, et see kõik võib mingil hetkel võimalikuks osutuda» Sisaliku isalik peavarjutus Vikerkaar loeb. Sotsiaalmeedia kasutusväärtus (3) Uusi uudisvorme, värskeid vorme! Tervitage kogu Eesti rahvast! Unustatud rahvakild Abhaasias (13) Margit Keller: kuidas kujutleda argielu aastal 2050? Rahvusvaheliste suhete ekspert: Kim Jong-un mängis Trumpiga (6) Arter Filmiarvustus: «Mägi meie vahel» ehk Kate Winslet lennukis, lennuk bambuses? Svingimine kui sõnadeta vestlus (1) VIDEO: Trimmis talje tänu tasakaalule? Anne Paluver ja Pille Pürg: meile pole kolmandat vaja! Kuidas küpseb Comté? Elagu valge talv! Barjäärimurdjad tenniseväljakul VAATA VIDEOT! Lõherahvas õpib austreid sööma Olge nende meestega ettevaatlikud! Tõeliste svingerite tõelised peod Tanel Kangert - parem kui kunagi varem Meelelahutus Koomiks Sudoku

Silvergate’i määrusega loodi pretsedent

2 min lugemist
Silvergate. 22. mail 2012 avaldas endine riigikogu liige Silver Meikar Postimehe arvamusküljel artikli, milles pihtis, et annetas aastatel 2009–2010 Reformierakonnale raha, mille päritolu ta ei tea. Juba päev hiljem läbis Meikar ajakirjanike spaleeri, olles teel riigiprokuratuuri. FOTO: Mihkel Maripuu

Reformierakonna rahastamisskandaali kriminaalmenetlus oli erandlik, sest prokuratuur seadis dokumendile juurdepääsupiirangu üksnes viieks aastaks ja otsustas seda ka tänavu mitte pikendada.

Jutt käib toonase juhtiva riigiprokuröri Heili Sepa tollasest otsusest seada eraelu kahjustada võivatele dokumentidele vaid viieaastane piirang.

Andmekaitse inspektsiooni (AKI) avalike suhete nõunik Maire Iro ütles Postimehele, et üldjuhul tuleks sel alusel seada hoopis pikem juurdepääsupiirang.

«Üldjuhul oleme soovitanud sellise piirangu kehtestamisel märkida dokumendile kohe avaliku teabe seadusest tulenev pikem tähtaeg 75 aastat. Kui aga märke tegemisel on siiski lähtutud mingil põhjusel lühemast tähtajast, tuleb seda esialgu märgitud kehtivusaja möödudes pikendada,» selgitas Iro.

Ta kinnitas, et riigiprokuratuur küsiski tänavu inspektsioonilt pärast juurdepääsupiirangu kehtivuse lõppemist nõu, kuidas dokumendiga edasi käituda. AKI soovitas piirangut pikendada, prokuratuur aga loobus sellest ja materjalid said oktoobri keskel avalikuks.

Iro märkis, et avaliku teabe seaduse järgi ei lõpe eraelu kaitseks kehtestatud juurdepääsupiirang viie aasta möödudes. Isikuandmeid sisaldavale teabele kehtib juurdepääsupiirang selle saamisest või dokumenteerimisest alates 75 aastat või isiku surmast alates 30 aastat või kui surma ei ole võimalik tuvastada, siis 110 aastat alates isiku sünnist.

«Selgitan kohe, et eraelu kaitse sätte alusel kehtestatakse dokumendile juurdepääsupiirang kaalutlusotsuse põhjal,» rõhutas Iro. See tähendab tema sõnul, et igal konkreetsel juhul tuleb eraldi kaaluda, kas ja kuidas dokumendis sisalduvate isikuandmete avalikustamine isiku eraelu puutumatust kahjustab. «Seetõttu rõhutan, et piirangu õiguspärasusele ma hinnangut anda ei saa.»

Riigiprokuratuuri pressinõunik Kaarel Kallas ütles Postimehele, et prokuratuur avaldas määruse täisteksti sellel nädalal ajakirjanduse päringu peale, kuna määrusele tehtud märge «ametkondlikuks kasutamiseks» kaotas kehtivuse. «Prokuratuur lähtub kriminaalmenetluse käigus kogutud andmeid avaldades kriminaalmenetluse seadustikust ja isikuandmete kaitse seadusest,» selgitas Kallas. Ta märkis, et ühtaegu võetakse arvesse nii vajadust kaitsta menetlusega seotud isikute eraelu kui ka informeerida avalikkust. «Lõpliku otsuse info avaldamise kohta langetab alati menetlust juhtiv prokurör,» teatas ta.

Riigiprokuratuuri otsuse tulemus on, et avalikkus sai asjaosaliste nimed ja kaalutlused teada mõistliku aja jooksul. Postimees kirjutas läinud nädalal materjalidele tuginedes, et Kalle Pallingu ja Hanno Pevkuri suhtes kahtlustusi külvanud kriminaalse taustaga ärimees Mairo Kiho jääb ka praegu oma ütluste juurde.

Praegu õiguskantsleri asetäitjana töötav Heili Sepp viie aasta taguse dokumendiga seotud asjaolusid kommenteerida ei soovi. Õiguskantsleri kantselei kommunikatsioonijuht Janek Luts ütles Postimehele, et Heili Sepp ei tööta juba aastaid prokuratuuris, seega ei ole tal kohane esineda kõneisikuna prokuratuuri nimel.

Küll aga avaldas Heili Sepp viis aastat tagasi Postimehes arvamusloo, milles ta põhjendas, miks ta kriminaalmenetluse lõpetamise määruse just sellises vormis avalikustas. Tookord käis jutt määrusest, milles oli osa nimesid kinni kaetud ja asendatud sümbolitega XXX. Viieaastasest juurdepääsupiirangust Sepp tookord siiski juttu ei teinud.

Ta märkis, et avalik teave on avalik, isegi kui see tundub hiljem teatavaks saades kurb, naljakas, vastuoluline või veider.

«Kui riigiasutused piiraksid ligipääsu dokumentidele või väldiksid nende koostamist, kuna neis sisalduvad faktid võiksid kahandada kellegi tõsiseltvõetavust, siis riskiksid nad avaliku teabe seaduse paragrahvi 36 lõike 1 punkti 6 rikkumisega. Nimelt keelab see säte piirata juurdepääsu avalikule teabele, mis kahjustaks mõne ametniku või avalikke ülesandeid täitva isiku mainet. Kõnekeeles nimetatakse sellist peitusemängu kinnimätsimiseks,» toonitas Sepp.

Seotud lood
17.11.2017 20.11.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto