Sisukord
Uudised
Postimees
20.11.2017
Eesti Ladusam jutt – parem palk (5) Sotsiaalkindlustusamet vajas võimekat juhti (1) Eestis ei peeta juhti autoriteediks (13) Riigiameti juhile tuleb maksta väärilist tasu (3) IRLi sõnakus jääb pinnavirvenduseks (5) Majandus Tesla üllatas sportautoga​ Välismaa Eelarve lõppmäng kell neli öösel Zimbabwe võimupartei hülgas Mugabe Katalaanist Hispaania minister usub, et iseseisvuslaste mõju kahaneb (3) Ametite jagamine kisub bürokraatide eurovisiooniks Arvamus Juhtkiri: veel ühe diktaatori lõpp (5) Arved Breidaks: Riia õlu (8) Jaanus Karilaiu vastus Marti Aavikule: valitsuse vahetus pole enamuse tahe (38) Peeter Järvelaid: Eesti teadussüsteemis põlevad inimesed lihtsalt läbi (3) Edasi 1990. aastal: Balti välisministrid visati Pariisi konverentsilt välja Vaata Postimehe Trehvunksi Mihkel Mutt: ahistamise hullud päevad (31) Mait Metspalu: Kaljulaid ei eksinud (75) Kultuur Spektraalmuusika suurteos peagi Tallinnas PÖFFil esilinastub kaks uut Eesti mängufilmi Põhja-Tallinn: ellujäämiseks ei pea end ära müüma Kreutzmatsin püüdis mõelda kure moodi Sport Kalevile hooaja inetuim kaotus Ott Tänaku hüvastijätt lõppes teise kohaga Klavan võitis taas, Vassiljev naasis Ralf Aron saavutas Macaus kolmanda koha Ott Tänaku hinded 2017. aasta MM-rallidel: mitu viit, üks kaks Eesti koondis kinkis igale fännile isikliku värava. Peaaegu Teadus Eesti ja Norra teadlased: Alzheimeri ravi võib peituda mälumolekulides Tartu Lauluisa vaimsus elab uigapoistes edasi Lugu tüdrukust, kes alustas söömist Tartu vald otsib konkursiga plekitut vallavanemat Tehnopargi arendaja: seisak lõppes, majanduskasv on Lõuna-Eestisse jõudnud Paunveres tuli suuri plaane ümber mängida Märt Meesak: kui kaua me kollektiivsel riigivargusel toimuda laseme? (5) Jüri Ginter: volikogu valis viis politrukki Nagu kaks tilka vett: vastne Peipsiääre vald ja vana Kallaste rajoon Vana primadonna lugu torkab ka koduvägivalla valupunktile Meie oma ameeriklane peegeldab Eestit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Paunveres tuli suuri plaane ümber mängida

3 min lugemist
Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann seisab tulevase külastuskeskuse keldri juures, mille ehitus jäi ootamatult vastu tulnud põhjavee tõttu toppama. Taamal paistab kooli­­maja, millel hakatakse peagi katust vahetama. FOTO: Sille Annuk

Veebruaris kirjutas Tartu Postimees, et Palamuse kihelkonnakoolimuuseum – laiemale üldsusele lihtsalt «Kevade» muuseum – saab euroraha toel täiesti uue hingamise. Kunagise köstrikooli kohale kerkib külastuskeskus ning põhjaliku uuenduskuuri läbib ka muuseumi peahoone. Paunvere rahval oli kindel plaan avada uuendatud muuseum järgmise aasta 21. juunil.

Nüüd on tulnud aga plaane ümber mängida. Mitme ootamatu tagasilöögi tõttu ehituse algus venis ning nüüd on selge, et suviseks pööripäevaks kõike vajalikku valmis ei jõuta. Muuseumi ja külastuskeskuse avamine lükkub tulevasse sügisesse, kuid kindlat kuupäeva, mil uksed lahti tehakse, pole hakatud igaks juhuks paika panema.

Hiljem, aga korralikult

Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann rääkis, et esimene tagasilöök tuli veebruari lõpus ehitushanget välja kuulutades. Nimelt oli muuseum teinud külastuskeskuse ja koolimaja ehitustööde projekti juba 2010. aastal – toona jäädi aga loodetud rahastuseta –, kuid nüüd selgus ootamatu tõsiasi, et üks muinsuskaitseameti kooskõlastus oli vahepeal aegunud.

«Meil oli arvamus, et algul olid koolimaja seinad krohvimata ning sestap puhastasime palgid välja, kuid nüüd soovis muinsuskaitseamet selle kohta dokumentaalset tõestust,» selgitas Tegelmann. «Seda meil pole, nii et uue kooskõlastuse saime tingimusel, et seinad on ikkagi kaetud krohviga, nii nagu 1987. aastal muuseumi avades.» 

Kooskõlastuse saamine võttis aega ligi kolm kuud ning alles seejärel sai ehitushanke välja kuulutada. Paraku see esimesel katsel nurjus, ehitaja ehk KRC Ehitus leiti teise hankega. «Nii et kui lootsime ehitusega peale hakata aprillis, siis tegelikult saime hangetega ühele poole alles suve lõpuks,» nentis Tegelmann.

Sellega polnud aga mured lõppenud. Vana köstrimaja vundamendi kohale külastuskeskust, täpsemalt selle keldrit ehitama hakates selgus, et põhjavesi tuleb ootamatult varakult vastu. See tähendas aga, et keldri projekt tuli ümber teha ning seetõttu oli tarvis hankida ka uued kooskõlastused. 

Kõik see võttis jällegi üksjagu aega, mistõttu on ehitaja saanud objektile täishooga pihta andma hakata alles viimastel nädalatel.

Põhimõtet «kui tervet rehkendust ei jõua, teeme pool» ehitusel kindlasti ei rakendata, kinnitas Arne Tegelmann.

Tegelmann ja KRC Ehituse objektijuht Ülo Mahoni loodavad, et tagasilöögid on lõppenud. Peagi hakatakse valama keldri põrandat, karkass hakkab kerkima jaanuaris. Külastuskeskuse hoone peaks valmima augustiks, misjärel hakatakse nii seda kui ka koolimaja sisustama ekspositsiooni ja mööbliga. 

See võtab aega paar kuud ja sestap arvas Tegelmann, et reaalne on muuseum taasavada järgmise aasta oktoobris või novembri alguses. 

«Kui sai selgeks, et 21. juunil avamine kõne alla ei tule, ei hakanud me täpset avamise ajakava enam paika panema,» ütles Tegelmann. «Teeme nii, kuidas ehitaja jõuab, ning avame pigem hiljem, sest tellijana on meie soov, et saaksime hooned kätte täpselt sellisena nagu tahame, mitte et avamise järel peaks mingeid töid veel tegema.» 

Külastuskeskusesse on kavandatud näituseruumid, õppeklassid, töötoad, filmi vaatamise ruum, raamatukogu, arhiiv, väike kohvik ning muuseumi tööruumid. Vana koolimaja renoveeritakse ning see tuleb selline, nagu oli «Kevade» aegadel.

Vabamad käed

See tähendab, et lisaks koolitoale, poiste magamistoale ja õpetaja elutoale ehitatakse välja ka köstri elutuba, magamistuba ja köök. «Esimene korrus tuleb selline, nagu võis toona olla,» märkis Arne Tegelmann. Hiljem juurde ehitatud teisele korrusele tehakse ajutiste näituste ruum.

Tegelmanni sõnul annab külastuskeskus neile senisest vabamad käed: kui muidu lähtuti haridusprogrammides ja tegevuses kihelkonnakooli ajaloost «Kevade» põhjal, siis uus maja võimaldab asju lihtsamalt teha ning lisanduvad programmid ja väljapanekud, mis ei pea olema «Kevade» või kooli ajalooga seotud. 

See peaks tooma ka palju rohkem külastajaid: kui mullu käis muuseumis ligi 14 000 inimest (neist 600 välisriikidest), siis kahe aasta pärast võiks see arv olla kümne tuhande võrra suurem. Välisturiste oodatakse aastas 4000 ringis, selleks plaanitakse teha jõulist müügitööd ennekõike Läti, Soome ja Venemaa turiste meelitamiseks.

Euroraha Palamusele

• Palamuse kihelkonnakoolimuuseum ja külastuskeskus valmivad Euroopa regionaalarengu fondi toel.

• Maksumus 2,16 miljonit eurot.

• Ehitab KRC Ehitus.

Seotud lood
18.11.2017 21.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto