Paunveres tuli suuri plaane ümber mängida

Nüüd on tulnud aga plaane ümber mängida. Mitme ootamatu tagasilöögi tõttu ehituse algus venis ning nüüd on selge, et suviseks pööripäevaks kõike vajalikku valmis ei jõuta. Muuseumi ja külastuskeskuse avamine lükkub tulevasse sügisesse, kuid kindlat kuupäeva, mil uksed lahti tehakse, pole hakatud igaks juhuks paika panema.

Hiljem, aga korralikult

Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi direktor Arne Tegelmann rääkis, et esimene tagasilöök tuli veebruari lõpus ehitushanget välja kuulutades. Nimelt oli muuseum teinud külastuskeskuse ja koolimaja ehitustööde projekti juba 2010. aastal – toona jäädi aga loodetud rahastuseta –, kuid nüüd selgus ootamatu tõsiasi, et üks muinsuskaitseameti kooskõlastus oli vahepeal aegunud.

«Meil oli arvamus, et algul olid koolimaja seinad krohvimata ning sestap puhastasime palgid välja, kuid nüüd soovis muinsuskaitseamet selle kohta dokumentaalset tõestust,» selgitas Tegelmann. «Seda meil pole, nii et uue kooskõlastuse saime tingimusel, et seinad on ikkagi kaetud krohviga, nii nagu 1987. aastal muuseumi avades.» 

Kooskõlastuse saamine võttis aega ligi kolm kuud ning alles seejärel sai ehitushanke välja kuulutada. Paraku see esimesel katsel nurjus, ehitaja ehk KRC Ehitus leiti teise hankega. «Nii et kui lootsime ehitusega peale hakata aprillis, siis tegelikult saime hangetega ühele poole alles suve lõpuks,» nentis Tegelmann.

Sellega polnud aga mured lõppenud. Vana köstrimaja vundamendi kohale külastuskeskust, täpsemalt selle keldrit ehitama hakates selgus, et põhjavesi tuleb ootamatult varakult vastu. See tähendas aga, et keldri projekt tuli ümber teha ning seetõttu oli tarvis hankida ka uued kooskõlastused. 

Kõik see võttis jällegi üksjagu aega, mistõttu on ehitaja saanud objektile täishooga pihta andma hakata alles viimastel nädalatel.

Põhimõtet «kui tervet rehkendust ei jõua, teeme pool» ehitusel kindlasti ei rakendata, kinnitas Arne Tegelmann.

Tegelmann ja KRC Ehituse objektijuht Ülo Mahoni loodavad, et tagasilöögid on lõppenud. Peagi hakatakse valama keldri põrandat, karkass hakkab kerkima jaanuaris. Külastuskeskuse hoone peaks valmima augustiks, misjärel hakatakse nii seda kui ka koolimaja sisustama ekspositsiooni ja mööbliga. 

See võtab aega paar kuud ja sestap arvas Tegelmann, et reaalne on muuseum taasavada järgmise aasta oktoobris või novembri alguses. 

«Kui sai selgeks, et 21. juunil avamine kõne alla ei tule, ei hakanud me täpset avamise ajakava enam paika panema,» ütles Tegelmann. «Teeme nii, kuidas ehitaja jõuab, ning avame pigem hiljem, sest tellijana on meie soov, et saaksime hooned kätte täpselt sellisena nagu tahame, mitte et avamise järel peaks mingeid töid veel tegema.» 

Külastuskeskusesse on kavandatud näituseruumid, õppeklassid, töötoad, filmi vaatamise ruum, raamatukogu, arhiiv, väike kohvik ning muuseumi tööruumid. Vana koolimaja renoveeritakse ning see tuleb selline, nagu oli «Kevade» aegadel.

Vabamad käed

See tähendab, et lisaks koolitoale, poiste magamistoale ja õpetaja elutoale ehitatakse välja ka köstri elutuba, magamistuba ja köök. «Esimene korrus tuleb selline, nagu võis toona olla,» märkis Arne Tegelmann. Hiljem juurde ehitatud teisele korrusele tehakse ajutiste näituste ruum.

Tegelmanni sõnul annab külastuskeskus neile senisest vabamad käed: kui muidu lähtuti haridusprogrammides ja tegevuses kihelkonnakooli ajaloost «Kevade» põhjal, siis uus maja võimaldab asju lihtsamalt teha ning lisanduvad programmid ja väljapanekud, mis ei pea olema «Kevade» või kooli ajalooga seotud. 

See peaks tooma ka palju rohkem külastajaid: kui mullu käis muuseumis ligi 14 000 inimest (neist 600 välisriikidest), siis kahe aasta pärast võiks see arv olla kümne tuhande võrra suurem. Välisturiste oodatakse aastas 4000 ringis, selleks plaanitakse teha jõulist müügitööd ennekõike Läti, Soome ja Venemaa turiste meelitamiseks.