Sisukord
Uudised
Postimees

Raadi rehvimägede kaotamine takerdus kohtuvaidluste rägastikku

2 min lugemist
2016. aasta detsembril algas Raadil vanarehvide ümbertöötamise asendustäitmise esimene etapp. Selle käigus jahvatati peeneks 1635 tonni rehve, ent umbes 12 000 tonni ootab ikka oma saatust. FOTO: Kristjan Teedema

Peagi möödub aasta päevast, mil keskkonnainspektsioon kuulutas alanuks Raadi rehviväljade likvideerimise asendustäitmise esimese etapi. Veebruari lõpuks oli asendustäitja ehk aktsiaselts Ragn-Sells käidelnud 1635 tonni vanarehve, kuid protsess seiskus ning Raadil kõrgub ikka umbes 12 000 tonni rehvimägesid.

Vanarehvid kuhjas aastate jooksul platsile osaühing Rubronic, kes aga rehvide käitlemisega toime ei tulnud, ja sestap ­­ei näinud riik ette muud või­­malust, kui asuda probleemi lahendama asendustäitmise korras.

Ringkonnakohus menetleb

Kuna Rubronicu kaasvastutajatena näeb riik ka Kuusakoskit ja Rehviringlust, kes vanarehve üle andsid, teatati kohe asendustäitmise alguses, et kõik kulud – asendustäitmise esimene etapp läks riigile maksma 300 000 eurot – nõutakse Rubronicult, Kuusakoskilt ja Rehviringluselt välja. Kuusakoski ja Rehviringlus polnud aga sellega nõus, keskkonnainspektsiooni ettekirjutused vaidlustati Tartu halduskohtus ning asendustäitmine seiskus.

Suvel andis halduskohus õiguse Kuusakoskile ja Rehviringlusele, kui leidis, et need ettevõtted ei ole kohustatud asendustäitmise kulu katma. Rubronicu suhtes algatas Tartu maakohus juunis pankrotimenetluse ning kuigi pankrotiavalduse menetlus lõpetati raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata, läks maksejõuetu ettevõte likvideerimisele.

Kuusakoski ja Rehviringluse suhtes ei jäta aga keskkonnainspektsioon jonni ning on halduskohtu otsuste kohta edastanud apellatsioonid ringkonnakohtusse, kus on need ka menetlusse võetud. 

«Kohtuvaidlus on pooleli, ootame ringkonnakohtu lahendit, mis peaks andma vastuse käitluskulude hüvitamise kohta ning tootjavastutuse ulatuse kohta üldiselt,» nentis keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul.

Päästjad mures

Raadi rehvimägesid jälgib murelikul pilgul ka päästeamet. Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht Marek Kiik tõdes, et see piirkond on tuleohutuse seisukohalt väga keeruline ning kui rehvid põlema peaks minema, võib see halvemal juhul tähendada kogu Annelinna evakueerimist. Rahvusvahelised näited rehvipõlengutest on päris hirmsad, nentis Kiik.

Ta lisas, et rehvide põlemisel eralduvad väga mürgised ja tervisele ohtlikud gaasid, ning kui tuul peaks linna poole puhuma, kanduks see kõik elurajoonidesse. Kuna päästeamet on olukorda õppustel mitu korda läbi mänginud, on tegevuskava, kuidas tulekahju korral tegutseda, mõistagi olemas.

Kuid midagi kerget seal ei ole, sest ühelt poolt on rehvihunnikutele ligipääs keeruline ning teisalt ei jätkuks seal kustutusvett. 

«Rehvid põlevad väga suurel kuumusel, nii et vett kulub nende kustutamiseks väga palju, eriti kui peaks olema mastaapne tulekahju,» ütles Marek Kiik.

Ta lisas, et loomulikult oleks tarvis, et viimaks saabuks lahendus ning rehvihunnikud linna külje alt kaoks.

Kommentaar

Tiina Vooro, maa-ameti riigimaa haldamise osakonna juhataja

Raadi vana lennuvälja alale on Tartu vallavalitsuse korraldusega number 368 ja Luunja vallavolikogu otsusega number 61 kehtestatud Päikesepargi detailplaneering, millega on kavandatud päikeseenergia tootmispargi rajamine.

Detailplaneeringu alal paiknevad riigimaad on detailplaneeringute elluviimiseks kavas suunata käibesse avaliku enampakkumise korras.

Maa-alale Päikesepargi rajamise käigus on plaanitud korraldada ka vanade rehvide nõuetekohane käitlemine ja ala korrastamine maapinnal paiknevatest jäätmetest.

Ka sellise arengu korral on riigi seisukoht, et vanarehvide käitlemise kulud peavad katma Rehviringlus ja Kuusa­­koski. 

Lõplik otsus kulude katmise kohta sõltub käimasolevatest kohtuvaidlustest. 

Seotud lood
20.11.2017 22.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto