Sisukord
Arvamus
Postimees
25.11.2017
Eesti Elmar Vaher usaldusest, naabritest ja traditsioonilise pere kaitsest (26) Seadusemuudatuse toonud pere ema pärjati tiitliga (12) Abilinnapead tutvusid tunneli projektiga Karude peod ühekorraga Andreas Lehmann - tabas K-punkti Alar Varrak - liiga hea südamega mees Välismaa Kardetud skandaali asemel lõppes tippkohtumine naeratustega Majandusteadlane näeb idapartnerite tulevikku süngetes toonides Liibüast on saanud seadusetu orjarannik (21) Ratas ja Mikser: idapartnerlus pole laienemispoliitika Christian Lindner - Saksamaa poliitkaosesse kukutanud liberaal Arvamus Postimees 1995. aastal: kallis viiul ununes auto katusele ja kadus Mihhail Lotman: lihtne riik (49) Eero Epner: meie ja riik (22) Juhtkiri: õppetund, mis tuli Albaaniast (1) Marti Aavik: vandenõu viina ja õllega (2) Daniel James Colli veste: miks ma siin olen? (10) EKI keelekool: riik ja rikkus Kultuur Daniel James Colli veste: miks ma siin olen? (10) Eero Epner: meie ja riik (22) EKI keelekool: riik ja rikkus Sport Mart Soidro: kui vaim on väeti, kas keha on terve? Äkki lõppeb jõud õlgade juures ära? (2) Mart Seim on kõva, konkurendid ülikõvad Iisrael sai USA toel Eestist jagu (1) Tarbija Must reede on haaranud ka Eesti (1) Kuidas erineb vinguandur suitsuandurist? (1) AK Mitu luuletust mahub vabariigi juubelisse? Vikerkaar loeb. Uus vana Eesti ajalugu Väärikas kingitus vabariigi sünnipäevaks Lydia Koidula igavene taastulek (3) Üks karikatuur võib öelda rohkem kui sada uudist (3) Matti Maasikas: ametnik – riigi juht, kaval kammerhärra või tölp sulane? (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: kaitseväe hea maine nimel (1) Andres Adamson: Maanõukogu suveräänsuskuulutusest iseseisvusdeklaratsioonini (2) Arter VIDEO: Hei, maakas, sa oled moes! Elina Reinold: kõike, mis kirja pandud, ei saa võtta tõe pähe Neljarattaline versus neljajalgne ehk Kuidas Newton Nissanit katsetas Justin Petrone: november nagu unenägu (1) Juudi köögi noodid Matkaja raske elu läheb tasapisi kergemaks Kanepi ja Kontaveit - kütkestav kahevõitlus Estraadilauljast hotellihaldjaks Moskva talent tuli uude koju. Eestisse Kaks head põhjust: Volkswagen T-Roc ja Polo sihivad oma klassi tippu VIDEO: Topeltlõug? Dogipõsed? Näovõimlemine pühib need minema Katastroof koidab! Kas tõesti? (3) Filmiarvustus "Mõrv Idaekspressis": kaks pinevat tundi mõrvarongis Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: riik ja rikkus

2 min lugemist
Kristiina Ross. FOTO: Tairo Lutter

Eesti keele etümoloogiasõnaraamatu järgi on sõnad riik ja rikkus omavahel seotud. Mitte küll otse, aga germaani keeltest eri aegadel laenatud ühise tüve kaudu siiski.

Tellijale Tellijale

Sõna riik on laenatud millalgi enne 18. sajandit alamsaksa või rootsi keelest, kus see esineb kujul rike. Tänapäevane rikkus on igati reeglipärane tuletis omadussõnast rikas, mis kasutab sama tüve varasemat kuju. Omadussõna rikas laenati kunagi ammu enne II aastatuhandet rootsi ja alamsaksa keele eellaseks olnud germaani keelekujust. Seepärast on riik ja rikas tänapäeva eesti keeles häälikuliselt veidi erinevad. Germaani keeltes võivad aga nimisõna tähendusega ’riik’ ja omadussõna tähendusega ’rikas’ tänapäevalgi ühtemoodi kõlada, nagu näiteks saksa keeles Reich ja reich või rootsi keeles rike ja rik.

Vanas eesti kirjakeeles oli pilt esialgu tegelikult segasem. J. Wiedemanni sõnaraamatu järgi võis sõna rikkus lisaks tähendusele ’varandus’ kunagi kanda ka tähendust ’riik’. Selliseks oletuseks annavad alust 16. ja 17. sajandi keelemälestised. Paraku ei mõistnud tollased saksa emakeelega literaadid eesti keele häälikulist ehitust, ja see kajastub ka nende kirjutusviisis. Nõnda pole selge, kas nende kirja pandud rickus tuleks tänapäeval kirjutada rikkus või hoopis rikus, nagu oletab näiteks Udo Uibo. Käänati seda sõna sealjuures kahel viisil, nii et taevariigi sisse võis 17. sajandi literaatide keelepruugi kohaselt, aga tänapäeva kirjaviisis arvatavasti olla kas taiva rikku sisse, taiva rikuse sisse või siis ikkagi (eriti nende tarvituses, kes eesti keele häälduse nüansse ei eristanud) taiva rikkuse sisse. Omaette küsimuseks jääb, mida liide us selles sõnas väljendas. Tollases eesti keeles oli puudus abstraktse tähendusega nimisõnadest ja tõlkijad lõid neid vajadusel us-liite abil juurde, nt ühendus, preestreus ’preestriks olemine’. Kõnealuses sõnas aga tähendusliku us-liite järele vajadust pole. Samas võibki 17. sajandi kirjakeelest leida us-lõpulisi sõnu paralleelselt samatüvelise, aga lõputa sõnaga, ilma et neil mingit tähenduserinevust paistaks olevat, nt lein ~ leinus, hais ~ haisus, keeld ~ keeldus. Mis seesuguse nähtuse taga peitub, vajab veel selgitamist.

24.11.2017 27.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto