Sisukord
Uudised
Postimees
22.11.2017
Eesti Edukad vanad ja tundmatud uued: Tallinna linnaosavanemad said paika (2) Reformierakonna armutus sisetülis on vastamisi Pevkur ja Michal (16) Hõre bussiliiklus sunnib tööinimest poes aega surnuks lööma (1) ÜKS KÜSIMUS: Kas tasuta transport maakondades on hea mõte? (1) Maakonnad pannakse tasuta busside fakti ette (1) Majandus Uuest aastast muutub võimsama tööauto kasutamine kallimaks (8) Tankistideks muudetud e-residendid, nime vahetanud kelm, juhtide haihtumine – paljastub üllatav petuskeem (5) Välismaa Bosnia lihunik saab teada kohtuotsuse KOHALIK VAADE. Bosnia noortel sai mõõt täis Juškin: täiemahuliseks vastasseisuks USAga ei jätku Venemaal raha (3) Venemaalt saabunud tuumapilve allikas on siiani mõistatus Venemaa lähenemiskatsed Kuubale muutuvad aina jõulisemaks Arvamus Erkki Bahovski: pantvangis toimetaja Lugeja kiri: Jüri Ratas eksib – alkohol on esmatarbekaup! (13) Uwe Gnadenteich: liiga noor ja mujalt pärit (1) Juhtkiri: torm Saksamaa poliitika veeklaasis Edasi 1980. aastal: külas käis endine dessantlane Mari Järvelaid: «ma olen laisk» Kultuur Sein klassikalise balleti ja kaasaegse tantsu vahel? Kaks vanameest valel ajal vales kohas Hulkurite reiv küpressimäe jalamil Sport Andres Sõbra korvpallikommentaar: Eesti koondise edu sõltub tagaliinist Kas 2003. aasta NBA meister saab Varraku asemel Kalev/Cramo peatreeneriks? Blogi: Juventus hoidis Barcelona kuival, United sai üllatuskaotuse Tallinn Edukad vanad ja tundmatud uued: Tallinna linnaosavanemad said paika (2) Kodu Galerii: ühe Eesti pere aastaid valmimist oodanud taluköök (2) Tartu Hävimisohus olnud tõugja populatsioon hakkas teadlaste abil kosuma Riik loob uue seaduse jõul ühistu igasse kortermajja (4) Kitarrisangar Jimi Hendrix elab oma lugudes edasi Firmad jagavad õppimise innustuseks stippi Millisena kirjeldab koalitsioonilepe teile Tartu tulevikku? Meelelahutus Koomiks Sudoku

Hävimisohus olnud tõugja populatsioon hakkas teadlaste abil kosuma

2 min lugemist
Eesti loodushoiu keskuse kalateadlane Meelis Tambets ja Haaslava kalamajandi perenaine Riina Kalda tõmbasid eile hommikul noori tõugjaid täis koti suu kindlat kinni ning kinnitasid, et hapnikuga rikastatud vees peavad kalad vastu õhtuni. Laeva jõkke jõudsid väiksed kalad juba eile ennelõunal. FOTO: Margus Ansu

Tartu lähistel tegutseva Haaslava kalamajandi Carpio perenaine ning peremees Riina ja Rein Kalda alustasid tänavu varakevadel teadlaste toodud sugukalade marjast tõugjate kasvatamist. Nüüd rändavad noored isendid Laeva jõkke.

See järjekordne samm annab lootust, et Eestis hävimise äärele sattunud ning range püügikeelu all olnud kalaliiki ootavad ees paremad päevad. Juba räägitakse ka võimalusest, et varsti ei pea kalamehed kõiki tõugjaid vette tagasi laskma.

Püüda veel ei tohi

«Nägime nende kasvatamisega päris palju vaeva, sest tõugjas on väga problemaatiline kala,» tutvustas Riina Kalda põgusalt oma töö üksikasju. «Nimelt on tal hästi kleepuv mari. Katsetasime kõigepealt kolm aastat, alles siis hakkas asi õnnestuma. Tänavu on pealegi vesi väga kõrge, mistõttu pidime noorte kalade kättesaamiseks tiigi tühjaks pumpama.» 

Samal ajal jõudsid kilusuuruseks kosunud noortele tõugjatele kalamajandisse järele MTÜ Eesti Loodushoiu Keskus (ELK) kalateadlane Meelis Tambets ja projektijuht Mart Thalfeldt. «See on meil siit juba kolmas reis kalakotiga,» teatas Tambets sissejuhatuseks.

Väikesed tõugjad. FOTO: Margus Ansu

ELK alustas sellesuviste tõugjate asustamist Laeva jõkke läinud reedel – siis lasti vette esimesed 3000 noort kala. Pärast seda tehti nädalavahetusel kalakotiga, milles loksus hapnikuga rikastatud vesi, veel paar reisi. Kokku asustatakse tänavu Laeva jõkke ligi 10 000 tõugjat. 

Karpkalaliste seltsi kuuluvat 40–70 sentimeetri pikkust röövkala tõugjat on Eesti vetes vähe. Peamiselt elab ta Peipsi järves ja Võrtsjärves ning nendega seotud suuremates jõgedes. Eestis on tõugja püük aasta ringi keelatud, sest ta on arvatud kolmanda kategooria kaitsealuste liikide sekka ja kantud ka punasesse raamatusse. 

Milleks asustada jõgedesse kala, mida püüda ei tohi? Kas püügikeeld on ikka põhjendatud? Nimelt väidavad kalamehed viimasel ajal, et tõugjat on meil juba päris palju.

«Tõsi, tõugja arvukus on tänu asustamisele juba nii suur, et keskkonnaministeeriumisse on loodud asjaomane töörühm ja alanud on diskussioon, kas võiks lubada teda taas pisut püüda,» vastas Meelis Tambets. «Piirangud jäävad kindlasti ka tulevikus, kuid võimalik, et neid leevendatakse.» 

Mitme aasta töö

ELK on varasemal paaril aastal Emajõe süsteemi asustanud ligi 70 000 tõugjat. 

Meelis Tambetsi sõnul on nüüd näha, et tõhus kaitse ja asustamine kannavad vilja ja kui kõik laabub ka edaspidi hästi, saavad tulevikus töö tulemusest osa kõik.

Tänavusügisene 10 000 tõugja asustamine Laeva jõkke on osa ELK projektist Happyriver, mille käigus puhastati 2015. ja 2016. aastal Laeva jõe alamjooks, taastati jõe luht ja puhastati koelmualad võsast. Rahaliselt toetavad Happyriveri elluviimist Euroopa Liit programmi Life kaudu ja keskkonnainvesteeringute keskus (KIK).

Seotud lood
21.11.2017 23.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto