Juudi köögi noodid

Salmen Śois utsitab pere kassi nimega Kass tantsu lööma. Laual on hannuka pühadelaual tüüpilised kartulipannkoogid latked ja ruggelah`i küpsised. FOTO: Tairo Lutter

Kui kõneks tuleb juudi köök, ei tea paljud öelda muud kui «koššer», ja sellegi sisu jääb enamasti ähmaseks. Kokk ja kokandusõpetaja Salmen Šois on võtnud juudi rahvusköögi tutvustamise enese südameasjaks ja kirjutanud olulisema üles – tema raamat «Juudi köök» kaob praegu poodidest nagu ahjusoe sarvesai kohvikulettidelt.

Tellijale Tellijale

Kui Salmen Šois oma Toompeal asuva kodu ukse avab, pühib köögist tulev toidulõhn hetkega peast viimase söögikorra mälestuse ja lööb kõhu tühjaks. Aga ei, see toit ei ole mõeldud neile, kellele ta korra nädalas kokanduskoolituste vahel oma kodurestoranis õhtusööke korraldab. On hoopis reede, mil juudid valmistuvad iganädalaseks sabatiks ehk puhkamise päevaks. Söögid tuleb ette vaaritada, sest reedese päikeseloojanguga algava ja laupäevasega lõppeva sabati ajal ei tehta töökübetki, isegi süüa mitte. Küll aga kogunetakse pere- või sõpruskonniti üksteise juurde söögilaua taha.

«Isegi need, kes muidu juudiusu tavasid ega reegleid ei järgi, peavad seda aega pühaks,» nendib kokk. Tema, muide, kasutab eesti kirjakeeles ka nõidade kogunemist tähistava sabati asemel sõna «šabat» – kokk pidas Eesti Keele Instituudiga nõu ja sai kinnitust, et võib oma raamatus «Juudi köök» kasutada seda nii, nagu tema õigemaks peab.

24.11.2017 27.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto