Sisukord
Arvamus
Tänane leht
24.11.2017
Eesti Paradiisi paberites on mitu tuntud eestlast (1) Ahjukütjad peavad hankima uue anduri (23) Eestisse jõudis uus võõrliik (6) Politsei kokaiinipakkide äravedajaid kahtlusalusteks ei pea (4) Majandus Tehnoloogiamajanduse hoog on pidurdamatu (1) Talumees: Rail Balticu pärast see karjäär nüüd kasutusele võetakse (3) Välismaa Ukraina ja Gruusia tahavad rohkem, kui EL annab Kiiev kasutab ära segadust Luganskis Lääne-Euroopa pelgab ülemäärast heldust idapartneritega (1) Arvamus Lugeja kiri: kuidas Coop Viljandis panga avas Juhtkiri: alkoholipoliitika ei peaks olema naljanumber (1) Andrus Karnau: sihitu maksupoliitika (12) Jüri Laurson: riigiametnikel pärsivad kõrge palk ja võim mõtlemist (3) Postimees 1936. aastal: endine kuberner Bellegarde Tartus sünnipäevapaos Jüri Reinvere: kuidas Saksamaa katki kärises Jaak Visnap: idee ja eelarve duell – miks ainult esimese vereni? (1) Kuido Saarpuu: kaotasin kaalu – hammaste arvelt Kultuur Verepilastuse poeesia. Kas armastus saab olla kriminaalne? (2) «Võtsin seda raamatut alguses kui sahtliprojekti» Muutumised ja lagunemine on elu pärisosa Sport Latvala hoiatab Tänakut: uues meeskonnas on kerge varju jääda Ilves läheb olümpiahooaja avavõistlusele vastu enesekindlalt Vanuatut võideti kannatlikkusega Karu ärkas, ent kas liiga hilja? Miks algab Iisrael - Eesti korvpallimäng juba kell 14.00? Pyeongchang ootab talve ja publikut Raivo Alla olümpiaessee: võit iga hinna eest? Tartu Ehitustööd suure õnnetusriskiga teelõigul venivad kevadesse (2) Tiigi tänava vanas auruveskis käib jälle kibe töö Luunja ratsasportlane kerkis Euroopas kõrgesse mängu (1) Edward von Lõngus teose koopia müümisest Hiina portaalis: mu poolehoid kuulub piraatluse ideoloogiale (1) Kodanikupäeva aumärgi saavad kaks Tartu naist, kes väga hoolivad tulevikust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kuido Saarpuu: kaotasin kaalu – hammaste arvelt

2 min lugemist
Hambad FOTO: Wikipedia.org

Olen alati tahtnud kaalu kaotada, sportlikum välja näha. Sel põhjusel nühin jalgrattaga kergliiklusteid, ning pean nentima, et 2017. aasta oli päris hea – kaotasin esihammaste ja osaliselt ka vere arvelt kaalu.

Oli hilissuvi, suur valge väljas, kuid ta ei näinud mind. Ta keeras mulle jalgrattaga ette, tabasin ta ratta tagaosa ning kukkusin, jalad klippidega kinni, pea ees vastu asfalti. Pilt kadus eest, esihambad suust, veri valgus asfaldile. Järgnes sõit kiirabiautoga ja rohkete näohaavade õmblemine. Võibolla järgnes veel midagi, aga mis täpselt, seda ei mäleta. Õigupoolest ei mäleta ma ise kirjeldatud sündmusigi – neist rääkisid mulle teised.

Kaalu ma tõesti kaotasin. Seda mõne hamba ja vere arvelt ning mittesöömise tõttu. Mida sa ikka sööd, kui nägu nii paistes, et iga võõras arvab, et oled üks neist, kes elu poetrepil kaheliitrise õlle seltsis mööda saadab. Suu ei liigu, kõik on valus. Isegi püreeks tehtud toitu kõrrega imeda on valus.

Aga ma ei lõpeta rattasõitu. Mõne päevaga olin jalul, nädalaga oli ratas korras, paks kere sadulas ja jalad samal teel pedaale sõtkumas. Suvest saab sügis, valgusest pimedus, aga kergliiklejad jäävad teel ikka samasugusteks: mustad riided, ei ühtegi valgusallikat, ainult mõni helkur. Hoolimatud!

Kallid kaasteelised, me jääme liikluses ellu vaid teineteisega arvestades. Kas te arvate, et mulle endale on vaja helkurvesti, esimest ja tagumist rattatuld, erksavärvilisi riideid. Ei, need tuled on selleks, et mind teistele nähtavaks teha. Kui kihutad mulle vastu, siis ka näita end. Paide ja Türi vaheline kergliiklustee on tore, valgustatud ja puha. See tähendab, et peaks olema ja võiks olla valgustatud – tegelikult põleb iga kolmas või mis iganes lamp ja pimedal ajal on seal kottpimedaid lõike omajagu.

Kui me pole juba kaugelt üksteisele nähtavad (ja helkur ei muuda pimedas kedagi teisele kergliiklejale nähtavaks, helkur toimib pigem autotulede valguses), võib juhtuda, et meie sinuga, kaaskergliikleja, saame omavahel tuttavaks lähemalt, kui kumbki meist tahaks. Võibolla kestab tutvus kauemgi. Võibolla oleme ühes haiglapalatis, külastame pereõde, hambaarsti, kirjutame ilukirurgia kliinikutesse inimliku näolapi tagasisaamiseks... Kas sa tõesti tahad seda kõike?

Kui toitumist tasakaalu ei saa, ei lange ka kehakaal, ükskõik, millist trenni tehes. Olen selle lause parim tõestus, aga see ei tähenda, et olen valmis kaalu kaotama hammaste, luude ja vere arvelt.

Võibolla hõiskan enne õhtut, kuid 2017 oli hea aasta, sest jäin jalgrattaga liigeldes ellu. 2014 samuti – murdsin siis (samuti teise süül), rattaga kukkudes vaid käeluu, sain kehasse metalli ning näkku esimese õmbluse. Milline tuleb aasta 2018? Kas kohtume, tahad?

Kuido Saarpuu on ajalehe Järva Teataja reporter.

Seotud lood
    23.11.2017 25.11.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto