Sisukord
Uudised
Postimees
24.11.2017
Eesti Paradiisi paberites on mitu tuntud eestlast (1) Ahjukütjad peavad hankima uue anduri (23) Eestisse jõudis uus võõrliik (6) Politsei kokaiinipakkide äravedajaid kahtlusalusteks ei pea (4) Majandus Tehnoloogiamajanduse hoog on pidurdamatu (1) Talumees: Rail Balticu pärast see karjäär nüüd kasutusele võetakse (3) Välismaa Ukraina ja Gruusia tahavad rohkem, kui EL annab Kiiev kasutab ära segadust Luganskis Lääne-Euroopa pelgab ülemäärast heldust idapartneritega (1) Arvamus Lugeja kiri: kuidas Coop Viljandis panga avas Juhtkiri: alkoholipoliitika ei peaks olema naljanumber (1) Andrus Karnau: sihitu maksupoliitika (12) Jüri Laurson: riigiametnikel pärsivad kõrge palk ja võim mõtlemist (3) Postimees 1936. aastal: endine kuberner Bellegarde Tartus sünnipäevapaos Jüri Reinvere: kuidas Saksamaa katki kärises Jaak Visnap: idee ja eelarve duell – miks ainult esimese vereni? (1) Kuido Saarpuu: kaotasin kaalu – hammaste arvelt Kultuur Verepilastuse poeesia. Kas armastus saab olla kriminaalne? (2) «Võtsin seda raamatut alguses kui sahtliprojekti» Muutumised ja lagunemine on elu pärisosa Sport Latvala hoiatab Tänakut: uues meeskonnas on kerge varju jääda Ilves läheb olümpiahooaja avavõistlusele vastu enesekindlalt Vanuatut võideti kannatlikkusega Karu ärkas, ent kas liiga hilja? Miks algab Iisrael - Eesti korvpallimäng juba kell 14.00? Pyeongchang ootab talve ja publikut Raivo Alla olümpiaessee: võit iga hinna eest? Tartu Ehitustööd suure õnnetusriskiga teelõigul venivad kevadesse (2) Tiigi tänava vanas auruveskis käib jälle kibe töö Luunja ratsasportlane kerkis Euroopas kõrgesse mängu (1) Edward von Lõngus teose koopia müümisest Hiina portaalis: mu poolehoid kuulub piraatluse ideoloogiale (1) Kodanikupäeva aumärgi saavad kaks Tartu naist, kes väga hoolivad tulevikust Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tiigi tänava vanas auruveskis käib jälle kibe töö

2 min lugemist
Tiigi veskist saab 20 elamisega kortermaja, kuhu elanikud peaksid kolima tuleva aasta suve lõpus. FOTO: Margus Ansu

Käesoleva aasta alguses leidis Tartus Tiigi tänaval asuv vana veski lõpuks ostja. Kui arendaja, tänavu aprillis noorte ettevõtjate rajatud osaühingu Veski Residentsid plaanid vett peavad, võivad elanikud sinna sisse kolida järgmise aasta suve lõpus. 

«Oleme ühte vanasse majja endale kodu loonud, selle pärast ei karda me veskist kortermaja tegemist, meil on head abilised ja ehitajad,» ütles Veski Residentside juhatuse liige Helina Oinak. «Tahame, et linnas oleks midagi ilusat. Oleme kogu oma hinge sellesse ettevõtmisse pannud, soovime, et koletisest saaks kaunitar. Meie eesmärk pole sinna kipsist seintega kodusid teha.»

Kevadeks uus ilme

Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistuse vanemspetsialist Egle Tamm tõdes, et ülikoolilinnas pole seni vanu tööstushooneid kortermajadeks ehitatud. «Esimene oli Pargi saun, millest saab kortermaja, ning teine Tiigi veski,» ütles ta. 

Tiigi veski on ehitismälestisena kaitse all ning sinna kortermaja tehes tuleb arvestada piirangutega. «Kuid selliseid vanu tööstushooneid on võimalik mõistlikult ümber ehitada,» kinnitas Egle Tamm. «Tartus ei kardeta vanade hoonete taastamist ja uuendamist, meil on kesklinnas väga vähe tühjana seisma jäänud maju.»

Veskist ehitatavasse kortermajja tuleb 20 elamist, on nii ühetoalisi kui ka nelja-viietoalisi kortereid. Ühetoalised korterid on 32-ruutmeetrised, suurimad kuni sajaruutmeetrised. Kortermaja põhiprojekti koostas arhitekt Kaja Onton, ehitustöid teeb osaühing Pro-Building. 

Tiigi veski välisilme jääb samaks. FOTO: Eskiis / Priit Säesk

Hoone rekonstrueeritakse vundamendist katuseharjani, säilitades väliselt esialgset arhitektuuri. Tööde käigus soojustatakse olemasolev vundament, sokkel ja fassaad.

Vanade palkseinte ja puitvahelagede kandvad konstruktsioonid säilitatakse. Kõik korterid saavad uued heli- ja soojapidavad puitaknad. Hoonesse tuleb uus elektrisüsteem ning nüüdisaegne ventilatsioonilahendus.

Siseviimistlusega korteri ruutmeetri hind algab 2500 eurost. Soovi korral võib osta ka siseviimistluseta korteri, sellises elamises on ruutmeetri hind 2200 eurot.

«Töö käib suure hooga, kõik on seni hästi laabunud,» ütles Helina Oinak. «Loodame, et kevadeks on maja välisilme ilus ja suve lõpus saavad inimesed sisse kolida. Selline on meie plaan.» 

Aadressil Tiigi 61a asuva veski lasi ehitada kaupmees Georg Riik, kes ostis 1882. aastal Tähtvere mõisamaadest eraldatud kinnistu. Kultuurimälestiste registri andmetel projekteeris ehitusmeister F. Hübbe 1885. aastal sellele kinnistule kahekorruselise puidust aida ning selle põhjaküljega liituva puust kuuri.

1888. aastal projekteeris ehitusmeister C. Bescht aida kõrvale kahekorruselise kivist veskihoone. Nii pani kaupmees Riik oma auruveskiga aluse tööstuslikule jahutootmisele Tartus. 

Veski töötas üle 100 aasta

Veski ukse kohal on säilinud omaniku Georg Riigi nimetähtede ja aastaarvuga plaat «G.R 1885». FOTO: Margus Ansu

Aktsiaseltsi Tartu Mill juubelikogumikus «Tartu Mill 10» on kirjas, et 1908. aastal omandas oksjonil Tiigi veski Felix von Berg, kes koormas selle hüpoteegiga ja seejärel kinkis edasi. 1910. aastast oli veski omanikuks Tartu- ja Viljandimaa mõisnike ühistu. Veski tootmisvõimsuseks oli siis 36 tonni jahu ööpäevas. 

1927. aastal sai veski omanikuks Peeter Jänes. Tema ajal andis põhilise osa sissetulekust veskikivide ja -masinate tootmine. 

Pärast riigistamist kuulus veski Tartu jahu- ja leivakombinaadile, 1959. aastal läks see teraviljasaaduste valitsuse Tartu elevaatorile. Uus omanik kavatses Tiigi veski sulgeda, kuid tulekahju Lembitu tänava veskis number 2 tingis ikkagi käigushoidmise. 1962. aastal võeti maha viimased Jänese ajast pärinevad seadmed. Veski tegevus lõppes 1996. aastal.

Seotud lood
23.11.2017 25.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto