R, 9.12.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Liibüast on saanud seadusetu orjarannik

Margus Parts
, toimetaja
Liibüast on saanud seadusetu orjarannik
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 20
Migrandid Gharyani kinnises keskuses Liibüas.
Migrandid Gharyani kinnises keskuses Liibüas. Foto: HANI AMARA/REUTERS/Scanpix

Tripoli lähedale laohoonesse on kogunenud suusõnalise kutse peale seltskond inimesi, keda kutsujad on hinnanud piisavalt usaldusväärseks. Pakkumine võib alata. 800 dinaari! 1000 dinaari! 1200 dinaari! Müüdud!

Nii, järgmine. «Meil on siin autojuht! Meil on siin autojuht!» hõikab oksjonipidaja välja. Üks süsimust ähmi täis mees hüppab püsti ja selgitab: «Ei, ei. Ma ei oska sõita. Ma olen kaevur. Ma oskan kaevandusmasinatega töötada.» Sobib, läheb kaubaks. Kui 12 meest on vaid minutitega omanikku vahetanud, valgub seltskond kiirustades laiali.

Sellist pilti võis näha hiljuti CNNi avaldatud althõlma filmitud videos, mille ilmumine ajas rahvusvahelise üldsuse tagajalgadele ja kinnitas, et olukord Aafrika migratsiooni peateel Liibüas on kardetust veelgi hullem.

Sahara-tagusest Lääne-Aafrikast, aga ka Eritreast ja Somaaliast Euroopasse suundujate rada viib tihti läbi Liibüa, mille piirid on auklikud ja valitsus ebakindel. Paljud neist kohtavad teel inimsmugeldajaid või sõlmivad kohe rännaku alguses nendega lepingu, et oma teekonda Vahemere äärde ning sealt edasi Euroopasse kergendada.

Migratsiooniteed
Migratsiooniteed Foto: Silver Alt

Liibüasse jõudes selgub aga tihti, et mingil põhjusel peab enne Vahemere ületamist ootama. Kas on riigi rannavalve aktiviseerunud või on migrandid pika teekonna lõpuks oma niinimetatud aitajatele hoopis võlgu jäänud.

Nii-öelda seisev kaup lükatakse täistuubitud laohoonetesse ja pannakse raha teenima. Mõned vabastatakse lunaraha vastu, teised müüakse edasi.

«See on viis, kuidas smugeldajad saavad olemasoleva ressursi pealt teenida,» selgitas CNNi korrespondent Nima Elbagir, kellel õnnestus Tripoli lähedal toimunud orjaturgu jäädvustada.

Oma saatusega leppinud

Tema sõnul paistavad inimesed olevat oma saatusega leppinud. «Nad näivad uskuvat, et see on lihtsalt järjekordne samm Euroopasse jõudmiseks,» lausus Elbagir. «Ilmselgelt kannatavad nad vägivalla all. Neil lasub suur pinge. Kuid ma arvan, et samal ajal nad usuvad, et kui nad selle niinimetatud võla smugeldajale tasuvad, lubatakse neil teekonda jätkata.»

Liibüa orjaladudest päästetud migrantidega vesteldes selgus, et paljud neist müüdi edasi isegi siis, kui olid oma nii-öelda võlad tasunud või kui pere oli nende eest juba lunaraha maksnud.

Ehkki Põhja-Aafrikas lokkava inimkaubitsemisega võitlemine on olnud juba aastaid ÜRO prioriteet, ei ole ponnistused vilja kandnud. Olukord on läinud hoopis hullemaks.

«Probleem on selles, et enamikul majanduspagulastel ei ole mingeid dokumente ja seetõttu ei ületa nad Liibüasse jõudmiseks piiri ametlikult, vaid annavad end täielikult smugeldajate kätesse. Pole haruldased juhtumid, kui nad lõpuks röövitakse, ning kui nende eest lunaraha ei maksta, müüakse [orjadeks], piinatakse või isegi tapetakse,» selgitas Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) Liibüa missiooni juht Othman Belbeisi Deutsche Wellele.

Belbeisi lisas, et kuni Euroopasse jõudmiseks legaalseid mooduseid ei ole, on paljud noored aafriklased endiselt motiveeritud sellist ohtlikku teekonda ette võtma. IOMi hinnangul on sel aastal Vahemere ületanud 160 000 migranti, kuid veel 700 000 kuni miljon inimest ootab Liibüas oma järjekorda.

Althõlma tasu Itaaliast

Itaaliasse jõudvate migrantide hulk on viimasel poolel aastal märgatavalt vähenenud. Mis paistab olevat Euroopast vaadates hea uudis, tundub aga teisel kaldal inimliku tragöödiana. Nimelt on ilmnenud teateid, et Itaalia valitsus maksab migrandivoolu peatamise eest Liibüa sõjapealikele althõlma kümnist.

Itaalia väidab, et relvarühmitused pole neilt ühtegi senti saanud, samas ei oleks see esimene kord, mil Rooma võtab migratsiooni piiramiseks ohjad enda kätesse. Juba Muammar Gaddafi aegadel pumpas Itaalia kümneid miljoneid dollareid diktaatori režiimi kukrusse, et Sahara tagant lähtuvat voogu talitseda. Gaddafi kukutamisega 2011. aastal hüppas aga kork eest ära.

«See on põhimõtteliselt sama asi, mida Itaalia Gaddafiga tegi, ainult palju laiemal skaalal, kuna ainsa diktaatori asemel tuleb maksta kümnele sõjapealikule,» selgitas Euroopa Nõukogu välissuhete ekspert Mattia Toaldo New York Timesile.

«Isegi kui mingit raha ei maksta, annab ettekujutus, et need rühmitused on Euroopa väravavahid, neile suure autoriteedi,» lisas ta.

Rändevoo sulgemine ei jäta Liibüale muud valikut, kui paigutada migrandid ebainimlikesse põgenikekeskustesse, mida kontrollivad needsamad relvarühmitused. Vabalt saada olev tööjõud on tekitanud orjaturgude uste taha huviliste järjekorrad ja langetanud ühe inimese hinda kuni 350 euroni.

IOMil on usaldusväärseid tõendeid, et mõned smugeldajad esinevad ka abiorganisatsioonide katte all, meelitades lõksu inimesi, kes on orjastajate käest põgenenud või lunaraha vastu vabastatud.

Aafrika riigipead marus

Sahara-taguse Aafrika poliitikud olid CNNi avaldatud materjali nähes marus. Nigeri president Mahamadou Issoufou kutsus Liibüa suursaadiku vaibale ja nõudis Haagi Rahvusvaheliselt Kohtult Liibüa orjanduse osas uurimise algatamist.

Ka Burkina Faso välisminister ootab Liibüa saadiku visiiti. Samuti on küsimus lisatud järgmisel nädalal toimuva Aafrika Liidu kohtumise päevakorda.

Lisaks Aafrika pealinnadele valgusid meeleavaldused Euroopa tänavatele. Pariisis Liibüa saatkonna juurest alguse saanud protestid laienesid viimaks Triumfikaare ümbrusesse.

Liibüas lokkava orjakaubanduse vastane meeleavaldus Pariisi Triumfikaare juures.
Liibüas lokkava orjakaubanduse vastane meeleavaldus Pariisi Triumfikaare juures. Foto: ZAKARIA ABDELKAFI/AFP

Prantsusmaa otsustas teisipäeval kasutada õigust kutsuda kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorraline istung. President Emmanuel Macron nimetas CNNi videost nähtut skandaalseks ja vastuvõetamatuks ning lisas Aafrika Liidu juhi ja Guinea presidendi Alpha Condéga kohtudes, et tegu on inimsusvastase kuriteoga.

ÜRO inimõiguste ülem Zeid Ra'ad Al Hussein põrgatas palli aga tagasi Euroopa poolele ja süüdistas rahvusvahelist üldsust Liibüa olukorra ignoreerimises. Tema sõnul on Euroopa Liidu koostöö Liibüa rannavalvega migrantide takistamiseks Vahemere ületamisel ebainimlik, vahendas France 24.

ÜRO peasekretär António Guterres kutsus Liibüa valitsust üles juhtumeid uurima ja mõistma kohut orjanduse lokkamise eest vastutaja üle. Äärmiselt segaste poliitiliste olude tõttu Liibüas on aga vahendid olukorra parandamiseks ilmselt vaid seal toimetavatel välisabi organisatsioonidel. Nimelt on ilmnenud, et migrandikeskusi kontrollivad relvarühmitused tegutsevad tegelikult ÜRO-lt heakskiidu saanud Tripoli valitsuse loal.

Märksõnad
Tagasi üles