Sisukord
Arvamus
Postimees
25.11.2017
Eesti Elmar Vaher usaldusest, naabritest ja traditsioonilise pere kaitsest (26) Seadusemuudatuse toonud pere ema pärjati tiitliga (12) Abilinnapead tutvusid tunneli projektiga Karude peod ühekorraga Andreas Lehmann - tabas K-punkti Alar Varrak - liiga hea südamega mees Välismaa Kardetud skandaali asemel lõppes tippkohtumine naeratustega Majandusteadlane näeb idapartnerite tulevikku süngetes toonides Liibüast on saanud seadusetu orjarannik (21) Ratas ja Mikser: idapartnerlus pole laienemispoliitika Christian Lindner - Saksamaa poliitkaosesse kukutanud liberaal Arvamus Postimees 1995. aastal: kallis viiul ununes auto katusele ja kadus Mihhail Lotman: lihtne riik (49) Eero Epner: meie ja riik (22) Juhtkiri: õppetund, mis tuli Albaaniast (1) Marti Aavik: vandenõu viina ja õllega (2) Daniel James Colli veste: miks ma siin olen? (10) EKI keelekool: riik ja rikkus Kultuur Daniel James Colli veste: miks ma siin olen? (10) Eero Epner: meie ja riik (22) EKI keelekool: riik ja rikkus Sport Mart Soidro: kui vaim on väeti, kas keha on terve? Äkki lõppeb jõud õlgade juures ära? (2) Mart Seim on kõva, konkurendid ülikõvad Iisrael sai USA toel Eestist jagu (1) Tarbija Must reede on haaranud ka Eesti (1) Kuidas erineb vinguandur suitsuandurist? (1) AK Mitu luuletust mahub vabariigi juubelisse? Vikerkaar loeb. Uus vana Eesti ajalugu Väärikas kingitus vabariigi sünnipäevaks Lydia Koidula igavene taastulek (3) Üks karikatuur võib öelda rohkem kui sada uudist (3) Matti Maasikas: ametnik – riigi juht, kaval kammerhärra või tölp sulane? (7) Peeter Langovitsi tagasivaade: kaitseväe hea maine nimel (1) Andres Adamson: Maanõukogu suveräänsuskuulutusest iseseisvusdeklaratsioonini (2) Arter VIDEO: Hei, maakas, sa oled moes! Elina Reinold: kõike, mis kirja pandud, ei saa võtta tõe pähe Neljarattaline versus neljajalgne ehk Kuidas Newton Nissanit katsetas Justin Petrone: november nagu unenägu (1) Juudi köögi noodid Matkaja raske elu läheb tasapisi kergemaks Kanepi ja Kontaveit - kütkestav kahevõitlus Estraadilauljast hotellihaldjaks Moskva talent tuli uude koju. Eestisse Kaks head põhjust: Volkswagen T-Roc ja Polo sihivad oma klassi tippu VIDEO: Topeltlõug? Dogipõsed? Näovõimlemine pühib need minema Katastroof koidab! Kas tõesti? (3) Filmiarvustus "Mõrv Idaekspressis": kaks pinevat tundi mõrvarongis Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: õppetund, mis tuli Albaaniast

2 min lugemist
Albaania perekond FOTO: Mihkel Maripuu

Kunagi kauges minevikus oli võimalike ohtude tundmine inimesele ellujäämiseks hädavajalik. Seepärast polnud head uudised sedavõrd olulised nagu halvad uudised. Praegu elame maailmas, kus meie elu ei ole iga hetk ohus, ent evolutsiooni käigus välja kujunenud psühhoemotsionaalne disbalanss on säilinud ja seetõttu on inimestel huvi negatiivsete uudiste vastu ning nad ootavad olukorra halvenemist. Seepärast on piisavalt neid, kes on veendunud, et elu muutub iga päevaga aina halvemaks. Igaühe reaalsus aga olenebki tema ootustest ja kui keegi otsib märke maailma hulluks minemisest, siis leiab ta neid kohe kindlasti.

See evolutsioonilisel teel kujunenud viis ümbritsevat tajuda ei tähenda, et häid uudiseid oleks maailmas vähem kui halbu. Pigem ikka vastupidi. Väga hea uudis on ka tänases Postimehes. Nimelt Albaania perekonnal, keda ähvardas veel möödunud aasta algul Eestist kodumaale saatmine, läheb hästi – nad on saanud siin uue võimaluse oma elu üles ehitada ja on seda ka kasutanud. Mõlemad vanemad on leidnud töö, lapsed käivad koolis ja on ära õppinud eesti keele. Pereema sai Lääne-Virumaal möödunud kuul ka aasta lõimuja tiitli.

Möödunud aastal muudeti selle pere kaasuse põhjal ka seadust nõnda, et politsei- ja piirivalveamet saavad elamisloa menetlemisel arvesse võtta taotleja inimlikku olukorda. Praegusel juhul seda, et perekond oli kaheaastase Eestis oleku ajal siia juba hästi sisse elanud.

Albaanlaste juhtum pakkus õppetunni, mille võiks lihtsalt kokku võtta ühe Rooma õiguse vormeliga – vajadus muudab seadust. Kui toona oleks kangekaelselt järgitud vaid kirjutatud seadust ning jäetud muud asjaolud arvesse võtmata, siis oleks pere Eestist välja saadetud. Õnneks võitis kaine mõistus. Legalism ei vii millegi heani. Jäigalt legalistlik hoiak tähendaks muuhulgas näiteks seda, et me ei elaks praegu iseseisvas riigis.

See juhtum räägib meile üht-teist ka integratsioonist. Täpsemalt, milline lõimumismudel on edukas. Mitte see, kus sisserändajat ootavad munitsipaalkorterid ja abirahad samas suurusjärgus töötava inimese sissetulekuga ning getostunud piirkonnad, kus võib aastakümneid elada keelt selgeks õppimata ja kohalikku ühiskonda sulandumata. Selles mõttes on too perekond musternäide. Kohe Eestisse asumise järel tuli leida töö, õppida keelt. Nüüdseks on nad kohaliku eluga harjunud ning ka kohalikud on harjunud oma uute Albaaniast tulnud naabritega. Võib öelda, et see perekond on pakkunud meile mitu väärtuslikku õppetundi, mida ei suudaks anda mõnigi sotsiaalteadlane, kes üritab ühiskonnale peale suruda oma skolastilist vaadet.

Seotud lood
24.11.2017 27.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto