Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
28.11.2017
Eesti Aasta kodaniku tiitli pälvis Rasmus Rask Metsast saab veel ämbrite kaupa seeni Laevakaitsjate lähedased ei julge hõisata Teehooldajate kinnitusel on võimatu libedust prognoosida Välismaa AJA PEEGEL. Vene spioon, kelle tööd ei peatanud ka trellid KOHALIK VAADE. Poola valitsus teeb uue katse justiitssüsteemi muuta Berliini jõuluturg avati terrorihirmust hoolimata külastajatele Bali vulkaanihoiatus tõsteti kõrgeimale tasemele Arvamus Lugeja kiri: Ratase valitsus päästab eestimaalased vaesusest (39) Tõnis Oja: väärakas tulumaksusüsteem ehk Mis ministril viga praalida (30) Lugeja Taavi Aasale: kes kaitseks lasnamäelase huve? (2) Mihkel Mutt: eliit ja rahvas – nagu meri ja tuul (19) Janar Ala: kuidas hipid kohtusid fašistiga Juhtkiri: laevakaitsjad jõuluks koju? (2) Postimees 1929. aastal: vali mind, saad uued pastlad! Arnold Rutto: ärgem surugem Abhaasia eestlasi Venemaa kodanikeks (11) Kultuur Kontsert ootushorisondi kõrgusel Vahel veab. Ka muusikasõbral. (1) Sport Nurmsalu: Kristjan Ilves on kõva mees, et sama kaugele hüppab kui langevarjurid Kelly Sildaru viibib taastusravil Austria tippkeskuses Legendid asuvad Pärnu JK-d oma käe järgi vormima Eesti võttis ühtsusega ilusa võidu Venno: naiste võrkpalli käiakse Türgis tänu napile riietusele rohkesti vaatamas MK-sarja valitseja sai võidumaitse suhu Nuustakul Tartu Kuulutused, 28. november 2017 Eestis haruldane merelind tiirutas sisemaal Lubatud kiirrongipeatust tuleb Tabivere rahval veel oodata Mahlatööstus tahab mahetoodetega välisturule pressida Muusikakooli helistuudio üle tunneks uhkust professionaalidki Tiia Teppan: keegi ei tohi jääda abita (1) Hobiküpsetajatest Tartu naised pürgivad parimaks pagariks Läti kunstnikule pakkus inspiratsiooni bussisõit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tiia Teppan: keegi ei tohi jääda abita

5 min lugemist
Tartu abilinnapea Tiia Teppan. FOTO: Kristjan Teedema

​Reformierakond on seni Tartus sotsiaalvaldkonna ikka mõnele väiksemale koalitsioonipartnerile, olgu IRL või Keskerakond, vedada jätnud. Kuid nüüd on oravate eest ametis staažikas hariduse abilinnapea Tiia Teppan. 

Küllap oleksite heal meelel jätkanud elukaare teise otsaga, koolide-lasteaedadega?

Tahate ausat vastust, siis mitte väga. Kuue ja poole aastaga said tehtud suured põhimõttelised otsused, mis olid rasked otsustajatele ja ka neile, keda otsus puudutab. Ka minule. Koolivõrgu ümberkorraldamine kestis mitu aastat ja jättis jälje tervisele. 

Ka lasteaiakohtade puudus sai lõpetatud lõputute töökoosolekute ja kooskõlastamiste järel. Tundsin, et hariduse valdkonnas on asi rööbastele aidatud. Meenutan koolijuhtide soovitust, et jätke haridussüsteem stabiilseks, rahulikuks. Ärge segage vahele.

Viimased paar aastat seisin selle eest, et koolijuhid saaksid koolijuhtide ühenduse kaudu asju ise otsustada. Et kvaliteedikokkulepe algaks sealt. Ka kogukonnakoolide kujundamine ei vaja tugevat poliitilist juhtimist. 

Sotsiaalvaldkond paistab võrdlemisi vähe välja, isegi ametisse nimetamisel ei pakkunud teie seisukohad volinikele suuremat huvi. 

Sotsiaalteenused on standardsed ja riigi poolt suurel määral reguleeritud. Hea ongi, et neid vajab meie linna elanike vähemus. Olgu sotsiaalhoolekanne, lastekaitse või vanurite probleemid, need ei ole tõesti teemad, mida afišeerida ja mille juures trummi kõvasti lüüa. See on igapäevane töö, et kõik linna inimesed oleksid hoitud.

Poliitiku ülesanne on muudatusi ellu kutsuda, millist osa sotsiaalvaldkonnast ootab nüüd ees raputus?

Ma ei taha teist korda elus minna juhtima valdkonda, kus on tulemas tohutud muudatused. Tahaksin kõigepealt süvitsi lähenda valdkonnale.

Mõned teemad on siiski selgelt töös. Näiteks Maarja tugikeskuse peremajade ehitus, mis on suur projekt, 1,9 miljonit järgmise aasta eelarves.

See pole nüüd küll ootamatu kriis, aga kindlasti lahendamist vajav küsimus, nimelt hooldekodukohtade nappus. Liiva tänava hooldekodu 170 kohta jääb väheks. Eks neid kohti otsitakse ka kaugemalt.

Sotsiaalkorterite rajamine Rahu 8 on ka teema. Leian, et meie sotsiaalkorterid ei pea olema need kõige viletsamad. Linnale kuulub 500 eluruumi, mis tuleks korda teha.

Miks ometi ei taha te minna munitsipaalüürimajade ehitamise teed, mis oleksid ka disainitud erivajadustega inimestele, olgu siis ratastoolirahvas või vaegnägijad?

Selliste sotsiaaleluruumide rajamise vastu me polegi kunagi olnud. Teine asi on tööealisele inimesele üürikortereid ehitada. Sotsiaalmaja võibolla olekski vaja, aga kas just järgmise nelja aasta jooksul selleni jõuame.

Miks oleks munitsipaalüürimaja halb, näiteks nendele, kellel on ajutiselt raske?

Aga nimetasingi, et Rahu tänava maja kohandatakse peremajutuseks.

Teil on juhtida sotsiaalpoliitika, -kindlustus ja -hooldus, tervishoid, migratsioon ja tööhõive. Mis on kolm kõige tähtsamat ülesannet?

Kõikide sotsiaalabivajadustega inimeste aitamine, keegi ei tohi jääda abita. Teadmine abi võimalustest peab jõudma inimesteni. Teenuseid on palju, aga kas inimesed selle kätte leiavad? Kas naabrid või sugulased oskavad aidata?

Tööpuudust meil enam ei ole, aga paljudel inimestel ei ole enam tööharjumust. Kui me talle sotsiaalabiosakonnas anname abipaki kätte, ta võibolla polegi enamast huvitatud. 

Tunnustan endise linnaarsti Sirje Kree tegevust tervishoiuvaldkonna juhtimisel ning ennetustööd koolides ja lasteaedades, mis oli silmapaistev. See kõik jätkub, see ei ole aga ühe osakonna töö, sest kaasa peab aitama linnaruumi kujundamine, et me püüaksime olla tervist edendav linn. Naudin kergliiklusteede võrku, see on üks tervise pant. 

Tõite välja, et kõik supiköögi ja muul moel toiduabi saajad ei tarvitsegi seda vajada.

Ma ei ütle, et see täiesti nii on, aga on küll ilminguid mugavustsooni langemisest. Saab ju ära elada. 

Kas annate kerjusele raha? 

Meie tuntud kerjuspoiss Virgo kõnnib siin alatasa oma kurbade silmadega. Andsin euro või kaks, samal õhtul läksin pärast tööd poodi, seesama Virgo oli ostnud neli õlut ja saiapätsi. Rohkem ei olegi andnud. Mõnele naisele küll, korjanduskarpidesse panen ka.

Tervise ja hakkama saamise  juured on ikka lasteaias ja koolis. Mida saaks teha, et koolid kasvataksid vähem näiteks Lubja tänava kliente?

Koolist Lubja tänava varjupaika on pikk tee. See käib töökaotuse kaudu, aga kooli osa on muidugi mentaliteedi ja tööharjumuse kasvatamine. 

Terviseaspekte on aga palju. Mitmed hädad on tingitud valest toitumisest ja vähesest liikumisest. Koolide staadionide väljaehitamine ja kergliiklusteede võrgustiku rajamine nii, et last ei peaks kooli viima autoga, on väga vajalik. 

See on tõsine teema, kuidas teha nii, et lapsed päeva jooksul rohkem liiguksid. Liikumine on tervis.

Riigi hambaravihüvitis ei rõõmusta ei patsienti ega hambaarsti ning inimeste hambad ei ole korras. Mida teha?

Minu isiklik arvamus on, et võibolla kõik ei vajagi seda 30 eurot toetust. Võiksime nende pealt hoida kokku ja anda nendele, kes seda päriselt vajavad. Mis kasu on praegusest toetusest miinimumpalgaga inimesel, kui kontrollis käib selle eest ära ja saab teada, et ravi maksab mitusada eurot? Vaja oleks suuremaid summasid, mis on paremini sihitud.

Mitmed hädad on tingitud valest toitumisest ja vähesest liikumisest. Koolide staadionide väljaehitamine ja kergliiklusteede võrgustiku rajamine nii, et last ei peaks kooli viima autoga, on väga vajalik.

Surnut me matusetoetusega aitame, aga elava inimese hambaid korda teha ei aita.

Linnas teeme uut matusetoetuse korda, et see raha võimalikult väikese halduskoormusega jõuaks tarbijani. See on mõeldud kõigile, surm ei vali.

Kas selle eest saab ainult viiuldaja või ka orkestri?

Seda summat ma tõesti ei tea.

Kolleeg pani kaasa küsimuse, et talle teeb heameelt see eakate seltskond, kes Kodukotuses särasilmi koos käib, aga teda kurvastab, mis tingimustes nad koos käivad. Kas Staadioni tänava ilusat vana haigemaja oleks võimalik teha korda või on lootus saada endisest ERMi näitusemajast seltsimaja?

Oleme valmis Riigi Kinnisvaralt näitusemaja ära ostma ja selleks on eelarvesse pandud 500 000 eurot. Viimased sõnumid on, et RKAS ja riigihalduse minister ei saa seda anda selle raha eest, vaid peame osalema enampakkumisel. Nüüd on arutelu, et kui ostame selle hästi kallilt ära, kinnistul pole parkimiskohti ega parki, nagu Staadioni 48 majal, võibolla tuleks see raha panna Staadioni tänava maja korrastamisse. Superilus koht, Emajõe lähedal.

Linnavalitsus hakkas talupojamõistusega seda teemat samamoodi arutama. Mis tulemusteni jõuame, vara öelda, aga isiklik arvamus on küll, et Staadioni tänava maja oleks suurem ja parem. 

Pealegi oleks selles piirkonnas ka linnaraamatukogu filiaalile korralikke ruume vaja.

Mis on teie plaan venekeelse elanikkonnaga?

Vene keelt emakeelena kõnelevate inimeste hulk järjest väheneb, venekeelseid lasteaedu pole enam samaväärsel hulgal vaja, järjest pannakse lapsi eesti rühmadesse. Nad integreeruvad ise. 

Kui avasime Annelinna uue kergliiklustee, tulid paljud meid tänama, püüdsid püüdlikult eesti keeles tänu avaldada.

Tuleval aasta tahame Hiinalinna ehitada lastele uue mängu- ja spordiväljaku, eelarves on 200 000 eurot. Tuleb kogukonna kogunemiskoht pinkide ja ilusa valgustusega. 

Tegeleme ka Hiinalinna aiamaadega, me ei võta inimestelt võimalust.

Mida saab linn rahvusvähemuste heaks teha, et nad jäljetult ei sulanduks ja suudaksid hoida oma kultuuri?

Meil on toetused kultuuriürituste korraldamiseks ja neid on palju. Eesmärk ei ole kasvatada venekeelset inimest eestlaseks. Rahvuslikku identiteeti tuleb hoida. Toetame, tunnustame ja peame rohkem kiitma.

Ja lõpetuseks kiusakas küsimus. Linnaeelarves on kirjas võimalus tõsta palka sotsiaalvaldkonnas kümme protsenti, sotsiaalametnikel viis protsenti. Kuidas te lähete sellisest palgatõusust rääkima, kui linnapea palk tõusis 36 protsenti.

Neid ei saa kindlasti kõrvutada. Sotsiaalvaldkonna palgatõusuga oleme tegelenud igal aastal, nagu ka lasteaiaõpetajatel. See on konkurentsivõime tagamise küsimus. Riik on haridusvaldkonda palju panustanud, peame teised valdkonnad järele aitama, muidu ei leia enam töötajaid. 

Lastekaitsespetsialisti palka ei tule võrrelda linnapea omaga, aga oma sfääri töötajate palkadega.

Ma miskipärast ei arva, et oleksite ukse selja taga kinni pannud, kui teie palka ei oleks seniselt 3150 eurolt tõstetud 4000 eurole.

Oleks küll teinud ka senise palga eest tööd edasi. Palgatõus tuli positiivse üllatusena. Ega ma tegelikult saanud kindel olla ka selles, et saan linnavalitsuses töötamist jätkata. Plats oli ju puhas.

Tiia Teppan (55)

  • Tartu sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapea.
  • Sündinud Räpinas, lõpetanud Võru I keskkooli 1980 ja Tartu ülikooli kehakultuuriteaduskonna 1984.
  • Olnud Tartu ülikooli suusaspordikateedri õpetaja, Põlva spordikooli direktor ja Tartu suusaklubi tegevjuht-treener.
  • Tartu veekeskuse juhataja 2003–2011, Tartu volikogu liige 2009–2011.
  • Kolm last, kaks lapselast.
Seotud lood
27.11.2017 29.11.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto