Sisukord
Arvustused
Tänane leht
29.10.2020
Neljarealisi maanteid ja Rail Balticut välisabita korraga valmis ei ehita (21) Eesti Peeter Raudsepp: EASi tükeldamist ei tule (4) Rapla hooldekeskuse 32 asukal tuvastati koroonaviirus ERRi uus maja on füüsikaseaduste, mitte ideoloogia küsimus (5) Eesti lühiuudised Poola abordiseaduse vastased kogunesid Vabaduse väljakule Raskelt haige Allan Kiil pääses kohtupidamisest (2) Aasta koolitaja on hooliv innustaja Krister Kivi USAs ⟩ Viis päeva valimisteni: külmavärinad ja süljepiisad Las Vegases Majandus Ärikinnisvara haldamises revolutsioon juba käib Majanduse lühiuudised Keskpank hoiab padruneid detsembriks Välismaa Poolakad jätkavad võitlust abordiseaduse karmistamise vastu (1) KOHALIK VAADE ⟩ Sloveenia kihutab koroonakiirteel Bergamo saatuse poole (1) Euroopa valmistub elule taas pidurit tõmbama (4) Arvamus Peep Lillemägi: Reformierakond viis aastat hiljem (3) Tiit Riismaa: Donald Trumpi fenomen Siret Kotka, Indrek Saar, Anti Poolamets, Taavi Rõivas, Kaido Höövelson, Üllar Saaremäe: toetame Arvo Pärdi muusikamaja (2) Andres Põder: armastab, ei armasta, vihkab… (2) Nikolai Degtjarenko: olen uhke oma kuuluvuse üle (9) JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Eesti konstaabel pole veel Malis Edward Lucas: ülikoolid on akadeemilise vabaduse vahetanud Hiina raha vastu (3) Fookus JULGEOLEK ⟩ Lõhenenud Malis pole loota kiiret lahendust JULGEOLEK ⟩ Erkki Koort: Eesti konstaabel pole veel Malis Kultuur Meditsiin on ainult masohhistidele? Eesti näitlejaga verine ja lumine vene muinasjutt (4) Sport Spordi lühiuudised Eesti korvpallurid Rumeenia infosulus: võistlusformaat ja ajakava pole endiselt selged Pommservi puhul unusta õpitu ning lihtsalt reageeri Soome laskesuusakoondise eestlased ei tea, kas neid neeti maapõhja või kiideti taevani Kohtunikud peegeldavad jalgpallurite taset Maa Elu Eestlaste vanad traktorid künnavad põldu Aafrikas Saja-aastasele taimekasvatus­instituudile panid õla alla edumeelsed põllumehed Tootmishoone kütmisel tuleb arvestada energiasäästu Maale kolinud noor pere valis taas linnaelu: linnas on vähem sebimist Arutlus: maale kolimine tuleb hästi läbi mõelda (1) Katus kestab kauem, kui seda korralikult hooldada Eesti paikneb tuulte ristteedel – mida see kaasa toob? Käes on aeg korjata ravivaid juurikaid Lehtede riisumata jätmine võib aeda ohustada Ebaküdooniast valmivad pikantsed hoidised Kärbes rikkus veinitalu astelpajusaagi Tartu Suur auto lõhkus uue kõrguspiirde ja tekitas suure ummiku (1) Hannes Astok: koondume kultuurikeskuse stardijoonele (2) Stepan Karja: sügisene kella nihutamine on hea, kevadine veel parem (1) Kiri: tulge ometi mõistusele! (2) Tartu lühiuudised Rahvusvahelise haardega Leedu autovargad said karistuse Tartus Nordecon kavandab Aruküla teele üle kahekümne kortermaja Psühhoteek kolis keldrist Barlova peale korterisse Ekseldes tunnetuse avastamata rajal Fotograafist sirgus graafik Tartu kultuuri lühiuudised Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Igitee» arvustus: lihtsa filmitegija rasked valikud

3 min lugemist
Filmi õhustiku kujundamise kohalt olulise kõrvalosa NKVD komissarina teeb ka Lembit Ulfsak, kellele see jäi viimaseks filmirolliks. Peategelast Jussi Ketolat mängib Tommi Korpela. FOTO: Andres Teiss

Filmitegijal on äärmiselt keeruline teha isiklikku filmi ajaloosündmustest ja traagikast, mis veel värskelt rahva alateadvuses, eriti siis, kui film põhineb tõestisündinud lool. 

AJ Annila «Igitee» aluseks on Soome mehe Jussi Ketola eluseigad 1930. aastate Soomest, kui poliitilise ebakindluse süvenedes algas «nõiajaht» välisagentidele. «Agendijahi» eest ei pääsenud ka Eesti, kuid siin läks see rahvastiku väiksuse ja kaitsetuse tõttu veelgi valusamalt.

«Igitees» langeb julgeolekustruktuuride paranoia ohvriks Ühendriikidest kodumaale tulnud Jussi Ketola, kes lombi taga kogutud raha eest on hakanud talu pidama. Soome paremäärmusliku Lapua liikumise tegelased kahtlustavad aga õigluseaadetega meest luuretegevuses Nõukogude Venemaa kasuks ja plaanivad ta maha lasta. Jussil õnnestub põgeneda üle piiri, kus teda ootab ees samasugune situatsioon ja ta satub NKVD surve alla.

«Igitee» laiem ajalootaust on nende USA ja Kanada kodanike saatus, kes tulid 1930. aastatel Nõukogude Venemaale illusiooniga ehitada üles tööliste paradiis. Jussi saab ülesandeks leida nende seast Ameerika spioonid, kes «peavad seal ju kindlasti olema».

Annila «Igitee» toob kinolinale väikese, aga kõneka peatüki ajalooraamatust, mida saabki esile tõsta kunstiliste vahendite abil, olgu see siis kirjandus, teater või film. Ka «Igitee» lavastaja Annila jääb halastamatule loole alla.

Autoripositsiooni võtab siin pigem peategelane ise, Tommi Korpela meeldejäävas kehastuses. Korpela Jussi on mehine kannataja, sümboolne ohver ja ettur inimvaenulike režiimide mängudes. Korpela näitab füüsiliselt, kus läheb inimese sisemise murdumise piir, isegi kui lavastus seda niivõrd üksikasjaliselt välja ei too.

Annila toetub lavastajana pigem tuttavatele ja ka töötavatele kunstilistele võtetele teistest ajaloofilmidest, kui et teeb Jussi loost oma filmi. Aeglased kaamerasõidud, päikeseloojangud, lapse silmad suures plaanis ja emotsioone rõhutav lakkamatu muusikaline saade tekitavad romantilis-pateetilise õhustiku, mille eesmärk on ilmestada Jussi ja ta lähedaste vapustavaid üleelamisi. Samas aga jääb puudu sellest, mis Jussi loo vaatajale kuidagi eristuvaks, meeldejäävaks teeks.

Film illustreerib selle aluseks olnud Antti Tuuri romaani, paigutades raamatust tekkivasse kujutluspilti lihtsalt sobivad osatäitjad. Tommi Korpelale sekundeerib Jarkko Niemi NKVD Soome agendi Karvinenina, kelle suhted Jussiga lähevad ametlikult isiklikule tasandile, see järgib luureametite ja totalitaarrežiimide psühholoogilise survestamise strateegiat, kus inimesele lähenetakse tema mõjutamiseks tema perekonna ja isikuomaduste kaudu.

Filmis on palju vapustavaid hetki, mille emotsionaalset võimsust lisab teadmine, et see on juhtunud ka päriselt. Ilma selle teadmiseta võib Jussi lugu paigutuda paljude teiste juba nähtud sõja- ja ajaloofilmide ritta, sest loo vapustused ei pääse kunstilises mõttes niivõrd esile.

Mitte kuidagi ei saa Annila filmi hinnates mööda Martti Helde täispika mängufilmi edukast debüüdist «Risttuules» (2014), mis sööbis oma tardunud tableaux vivant kaadritega mällu paremini kui mõnigi teine Teise maailmasõja sündmusi ja küüditamise tragöödiat käsitlenud linatöö. Mõlemas filmis on tugevad filmikunstnike tööd, kuid Helde eksperimentaalne valik samuti tõestisündinud loo lavastamisel õigustab end just emotsionaalse mõju poolest rohkem.  

Eesti filmiajaloos on Eesti-Soome koostööfilm (tootjad MRP Matila Röhr Productions ja Taska Film) «Igitee» märgiline selle poolest, et see on esimene täispikk koostööfilm, mille tootmisel on kasutatud alles mullu käima lükatud tagasimaksefondi rahastusskeemi. See võimaldab välistootjal saada tagasi 30% Eestisse jäetud rahast, «Igitee» tõi Eestisse kõik võtted ja 1,17 miljonit eurot.

Tööd said kunstnikud, tehniline meeskond, näitlejad. Filmi õhustiku kujundamise kohalt olulise kõrvalosa NKVD komissarina teeb Lembit Ulfsak, kellele see jäi viimaseks filmirolliks. Võtted toimusid Virumaal, kus mängiti maha Karjala ja Petroskoi. Soome produtsent Ilkka Matila on Eesti plussidena Venemaa ees esile toonud just vajaliku infrastruktuuri ja ka head sidemed ning ühise kultuuriruumi Eesti filmitegijatega.

Mõneti on Eesti saatus kehastada seda poolt, mida parajasti vaja – kui nõukogude ajal filmiti Tallinna tänavatel Lääne-Euroopa stseene, siis nüüd on Eestil lääne filmitegijatele pakkuda n-ö Metsikut Ida ehk Venemaa olusid. Nõndasamuti saavad meie näitlejad kehastada venelasi, nagu nõukogude ajal anti Eesti näitlejatele Saksa sõjaväelaste rolle. Selles pole aga midagi taunimisväärset, sest siin väljendubki Eesti potentsiaal filmimaana, mida tänu filmifondile Film Estonia hakatakse nüüd ka mujal avastama.

«Igitee» väärtus on ka selles, et eeldatavasti kannustab ta ka Eesti filmitegijaid leidma uusi vaatepunkte siinse lähiajaloo lahtimõtestamiseks ja välja tooma veel rääkimata lugusid sellest, mis me eneseteadvust senini kujundamas.

**

«Igitee» (Eesti-Soome-Rootsi 2017)

Režissöör: AJ Annila

Osatäitjad: Tommi Korpela, Lembit Ulfsak, Sidse Babett Knudsen jpt.

Kinodes 1. detsembrist

Seotud lood
28.10.2020 29.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto