Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
28.11.2017
Eesti Aasta kodaniku tiitli pälvis Rasmus Rask Metsast saab veel ämbrite kaupa seeni Laevakaitsjate lähedased ei julge hõisata Teehooldajate kinnitusel on võimatu libedust prognoosida Välismaa AJA PEEGEL. Vene spioon, kelle tööd ei peatanud ka trellid KOHALIK VAADE. Poola valitsus teeb uue katse justiitssüsteemi muuta Berliini jõuluturg avati terrorihirmust hoolimata külastajatele Bali vulkaanihoiatus tõsteti kõrgeimale tasemele Arvamus Lugeja kiri: Ratase valitsus päästab eestimaalased vaesusest (39) Tõnis Oja: väärakas tulumaksusüsteem ehk Mis ministril viga praalida (30) Lugeja Taavi Aasale: kes kaitseks lasnamäelase huve? (2) Mihkel Mutt: eliit ja rahvas – nagu meri ja tuul (19) Janar Ala: kuidas hipid kohtusid fašistiga Juhtkiri: laevakaitsjad jõuluks koju? (2) Postimees 1929. aastal: vali mind, saad uued pastlad! Arnold Rutto: ärgem surugem Abhaasia eestlasi Venemaa kodanikeks (11) Kultuur Kontsert ootushorisondi kõrgusel Vahel veab. Ka muusikasõbral. (1) Sport Nurmsalu: Kristjan Ilves on kõva mees, et sama kaugele hüppab kui langevarjurid Kelly Sildaru viibib taastusravil Austria tippkeskuses Legendid asuvad Pärnu JK-d oma käe järgi vormima Eesti võttis ühtsusega ilusa võidu Venno: naiste võrkpalli käiakse Türgis tänu napile riietusele rohkesti vaatamas MK-sarja valitseja sai võidumaitse suhu Nuustakul Tartu Kuulutused, 28. november 2017 Eestis haruldane merelind tiirutas sisemaal Lubatud kiirrongipeatust tuleb Tabivere rahval veel oodata Mahlatööstus tahab mahetoodetega välisturule pressida Muusikakooli helistuudio üle tunneks uhkust professionaalidki Tiia Teppan: keegi ei tohi jääda abita (1) Hobiküpsetajatest Tartu naised pürgivad parimaks pagariks Läti kunstnikule pakkus inspiratsiooni bussisõit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Mahlatööstus tahab mahetoodetega välisturule pressida

2 min lugemist
Murakad kleepuvad kokku ja marjade puhastamine on puhas käsitsitöö, sõnas ASi Rõngu Mahl tegevjuht Anu Annus suurt murakamoosi purki käes hoides. FOTO: Sille Annuk

See oli väga suur üllatus, me ei osanud oodatagi, rääkis ASi Rõngu Mahl omanik Peeter Munitsõn teisest kohast, mille ettevõtte ökosarja kuuluv metspohlanektar saavutas Põhjamaade suurimal mahetoidumessil Nordic Organic Food Fair Rootsis Malmös.

Tulemus teeb kogu mahlatööstuse kollektiivile seda enam heameelt, et Tartumaa mahla hääletasid kõrgele kohale sadu tooteid proovinud messikülastajad. Esikoha sai Valgevene kasemahl.

Ainult puhtast toorainest

Hea tulemus ei tulnud kogemata, sest alates 2010. aastast, mil mahlatööstus rekonstrueeris PRIA toetuse abil kogu tootmise ja nii-öelda õmbles nööbile pintsaku külge, on kogu kollektiiv väga palju toodete arendamise nimel pingutanud. Kõik maitsed on oma töötajate loodud ja innovatsiooni veab eest tootmisjuht Heli Käsper, rääkis ettevõtte tegevjuht Anu Annus.

ASi Rõngu Mahl ökosarja kuuluv metspohlanektar saavutas Põhjamaade suurimal mahetoidumessil teise koha. FOTO: Sille Annuk

Paljudele võib tulla üllatusena, et Rõngu Mahlal on lausa 124 erinevat toodet. Üks osa toodetest on müügis poodides, teine osa müüakse toitlustus­ärisid varustavate firmade kaudu. Metspohlanektari, nagu ka teiste ökosarja toodetega, püüab firma võita tervislikku toitu eelistavate inimeste südameid. «Meie eripära on, et me kasutame päris metsamarju,» sõnas Annus. Marjad on pärit Eesti metsadest, aga ka Skandinaaviast sertifitseeritud ökopiirkondadest.

Nagu teised Eesti mahetootjad, on ka Rõngu Mahl Annuse sõnul kogenud raskusi, et jõuda oma toodanguga siinsetesse ökopoodidesse.

Seetõttu tahabki ettevõte murda ökosarjaga Skandinaavia ja Saksamaa turule ning loodab seni umbes kahe miljoni euro suuruse käibe lähiaastatel kahekordistada. Kui eksport õnnestub käima saada, plaanib tehas tootmisefektiivsust suurendada.

Marjadest toodete tegemine on Munitsõni sõnul alati seotud riskiga. «Tänavu oli vilets marja-aasta ja mustikad seetõttu varasemast kaks korda kallimad,» näitlikustas ta. 

Ettevõtte juhid ja töötajad aga usuvad sellesse, mida nad teevad. «Ise oleme oma toodetega rahul ja uhked selle üle, et mis sildil kirjas, on ka tootes sees,» ütles Munitsõn.

Metspohlanektari, nagu ka teiste ökosarja toodetega püüab firma võita tervislikku toitu eelistavate inimeste südameid.

Annuse sõnul on firmale endiselt kõige raskem lahendada dilemma: ostja tahab säilitusaineteta toodet, ent tahab ka, et toode säiliks kaua. Suurte, kolmeliitriste mahlade puhul on Rõngu Mahl leidnud pakendi, kuhu õhk ei pääse ja mahl säilib pärast avamist mitu kuud. Klaastaaras tooted tuleb lihtsalt kiiremini ära süüa või juua, selgitas ta.

Tihti küsitakse, miks teeb mahlatootja nektarit, aga ei paku täismahla. «Sajaprotsendilist jõhvika- või pohlamahla pole lihtsalt võimalik juua, see on liiga kange,» selgitas Annus. Täismahlad on aga näiteks õuna-, tomati-, apelsini-, porgandi- või viinamarjamahl. Kangemate marjade mahlade puhul tuleb otsida maitsetasakaalu lahjendamise abil, rääkis ta.

Ostja vajab harimist

Samuti on ettevõttel olnud raske panna tarbijaid mõistma, et morsisiirup ja mahlakontsentraat on väga erinevad asjad. «Poodides müüdaval siirupil ei ole tihti midagi pistmist mahlaga. See on lõhnastatud ja värvitud suhkruvesi,» tõdes Munitsõn. 

Kontsentraat on aga 50 kraadi juures rõhu all tehtav toode, kus säilivad kõik mineraalid ja vitamiinid, selgitas Annus. Kümnest kilost marjadest saab ühe kilo kontsentraati. «Kui paned vee tagasi, saad mahla,» lisas ta.

Restoranides, kus liha kohapeal marineeritakse või magustoite tehakse, läheb kontsentraatide müük üha paremini, ent poodides kipuvad kliendid ikka kiikama kõige odavamate toodete poole, tõdes tegevjuht.

Nutikust nõuab ka viimasel ajal tekkinud tõrksus suhkru vastu. Nii asendas ettevõte mustikamoosis suhkru magusa õunaga.

Seotud lood
27.11.2017 29.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto