Sisukord
Arvamus
Tänane leht
28.11.2017
Eesti Aasta kodaniku tiitli pälvis Rasmus Rask Metsast saab veel ämbrite kaupa seeni Laevakaitsjate lähedased ei julge hõisata Teehooldajate kinnitusel on võimatu libedust prognoosida Välismaa AJA PEEGEL. Vene spioon, kelle tööd ei peatanud ka trellid KOHALIK VAADE. Poola valitsus teeb uue katse justiitssüsteemi muuta Berliini jõuluturg avati terrorihirmust hoolimata külastajatele Bali vulkaanihoiatus tõsteti kõrgeimale tasemele Arvamus Lugeja kiri: Ratase valitsus päästab eestimaalased vaesusest (39) Tõnis Oja: väärakas tulumaksusüsteem ehk Mis ministril viga praalida (30) Lugeja Taavi Aasale: kes kaitseks lasnamäelase huve? (2) Mihkel Mutt: eliit ja rahvas – nagu meri ja tuul (19) Janar Ala: kuidas hipid kohtusid fašistiga Juhtkiri: laevakaitsjad jõuluks koju? (2) Postimees 1929. aastal: vali mind, saad uued pastlad! Arnold Rutto: ärgem surugem Abhaasia eestlasi Venemaa kodanikeks (11) Kultuur Kontsert ootushorisondi kõrgusel Vahel veab. Ka muusikasõbral. (1) Sport Nurmsalu: Kristjan Ilves on kõva mees, et sama kaugele hüppab kui langevarjurid Kelly Sildaru viibib taastusravil Austria tippkeskuses Legendid asuvad Pärnu JK-d oma käe järgi vormima Eesti võttis ühtsusega ilusa võidu Venno: naiste võrkpalli käiakse Türgis tänu napile riietusele rohkesti vaatamas MK-sarja valitseja sai võidumaitse suhu Nuustakul Tartu Kuulutused, 28. november 2017 Eestis haruldane merelind tiirutas sisemaal Lubatud kiirrongipeatust tuleb Tabivere rahval veel oodata Mahlatööstus tahab mahetoodetega välisturule pressida Muusikakooli helistuudio üle tunneks uhkust professionaalidki Tiia Teppan: keegi ei tohi jääda abita (1) Hobiküpsetajatest Tartu naised pürgivad parimaks pagariks Läti kunstnikule pakkus inspiratsiooni bussisõit Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: laevakaitsjad jõuluks koju?

2 min lugemist
The vessel Seaman Guard Ohio. FOTO: gcaptain.com

Indias vangistuses viibivate laevakaitsjate lugu sai kohtus pöörde, mis annab lootust, et üle nelja aasta kestnud, paljude inimeste närve ja aega kulutanud saaga läheneb viimaks ometi lõpplahendusele ning meestel õnnestub võõralt maalt koju tulla.

Lugu, mis algas 2013. aasta oktoobris, kui India Tamil Nadu osariigi politsei arreteeris piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio meeskonna, on kujunenud kirjeldamatult raskeks katsumuseks muidugi laevakaitsjatele endile, nende lähedastele, keda teade vahistamisest, süüdistustest ja vangistusest ootamatult tabas, diplomaatidele ja juristidele. Juhtum sai kiirelt rahvusvahelise kõlapinna, sest laeva 35 meeskonnaliikmest 23 olid välismaalased – 14 Eesti kodanikku, kuus britti ja kolm ukrainlast.

Pärast mitut kohtuastet väntsutusi, sisuliselt koduarestis viibimist ja vanglat viimaks õigeks mõistetud meestel terendab pääsemine, kuid prokuratuur võib 90 päeva jooksul otsuse edasi kaevata.

Eesti riik väärib tunnustust. Avalikkusele tähendab see kindlustunnet sisendavat sõnumit: kodanikke ei jäeta hätta. Välisministeerium on pidevalt ministri tasandil öelnud, et meeste vabastamiseks ja kodumaale toomiseks tehakse kõik, mis võimalik. Ja seda on raskustest hoolimata ka tehtud – hoolitsetud õigusabi eest ja toetatud rahaliselt. Teemat on meelde tuletanud kolleegidega kohtunud ministrid, aidanud päevakorral hoida eurosaadikud. Mullu võttis Euroopa Parlament vastu laevakaitsjate vabastamist nõudnud resolutsiooni. Ei tohi unustada, et tuge vajavad mehed ja nende perekonnad ka pärast vabanemist.

Aeg on olnud pikk, iseäranis asjaosalistele ning on kõlanud ka kriitikanoote, nagu oleks kinnipidamise põhjused poliitilised ja riik ei teeks piisavalt. Ka need emotsioonid on inimlikult mõistetavad. Ent asja on tulnud ajada sõna otseses mõttes meist kaugel maal, mille õigusruum, kultuur, tavad ja kombed erinevad Eesti ja Euroopa omadest. Väärib märkimist, et Indiaga ajalooliselt ja kultuuriliselt tihedalt seotud Ühendkuningriik, meist igapidi suurem ja võimekam, laevakaitsjate kaasuses mingit läbimurret ei saavutanud.

On küsitud, kas ebaseaduslikus kütuse tankimises, relvade käitlemises ja territoriaalvetesse sisenemises süüdistatud meeskond pääsenuks, kui laeva kapten oleks süü enda peale võtnud? Kas ka mehed ise kuskil liigseid riske võtsid, sidudes end kahtlase kuulsusega mereturvafirmaga? Kui suurt mõju avaldasid protsessile varasemad negatiivsed juhtumid laevakaitsjatega India vetes? Küsitavat on selles segases loos üldse palju.

Suures plaanis oleks oluline seegi, et Indias hätta jäänud meeste kannatused sunniksid maailma riike rääkima ja tegutsema merenduse turvalisuse nimel.

Seotud lood
27.11.2017 29.11.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto