Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
15.11.2019
Viimased uudised Kaija Kasekamp: igaüks peaks vähemalt kord aastas hambaarstile jõudma Pimedate Ööde filmifestival ajab läbi ilma kobarkinodeta Hiinlanna poeb folkloorifestivalil Äksi triibuseelikusse Hüljatud kutsikad tekitasid varjupaiga ukse taha saba Aasta parimad naised kohtuvad õhtul Lydias Koduvald ei saa premeerida maailmameister Järveoja Tammeka hoiab põhituumiku Tartus Kelmid püüavad Tartu tänavatel eakaid Tartu vaimuga Mariann Raisma: ülikoolis peab jääma ruumi ka muusadele Peatreener Vene: hooaja algus pole olnud päris selline, nagu tahaks Kuulutused, 15. november Tartus purunes ligi sada aastat püsinud õhutemperatuuri päevarekord Elva vald tunnustas Tšernobõli veterane Eesti Pank laseb ringlusse rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul kaheeurose mündi Kortermajade ehitus muutis Oa tänava mülkaks Reformierakonna Kambja valla piirkonna esimeheks valiti Triin Nõmmistu Coop avas Mõisavahes kaupluse, neli on veel tulemas Oktoobris sündis 1155 last, menukaimad nimed on Hanna ja Sebastian Rannar Raba: mis toimub, prokuratuur? (2) Tõrvandi ja Ülenurme soojahind kukkus Kuhu nüüd?! Kuuri, kallis, puutööd tegema! Ukraina päritolu Eesti kunstniku pildid vestavad värvikaid lugusid Linnakirjanik Vahur Afanasjev: Tartu uus südalinn sünnitab vanalinna (1) Einike Pilli: tagurpidi regionaalstrateegia Hoogsalt kasvav perefirma tõusis Eesti suurimaks maksumaksjaks (2) Tamrex PUUST JA PUNASEKS: põhjalikult vingugaasist ja vinguandurist! Külmas kanna meriinovillast: milline ei aja kihelema? Seda talvejopet lihtsalt pead proovima Kihiline riietumine hoiab sind soojas Galerii: Araabiahõngulise PÖFFi avamine tõi kokku särasilmse filmiseltskonna Usu oma silmi: Käsna-Kalle uues filmis ilmutab Keanu Reeves end põlevas põõsas Asi selge: Loe, mis pealkirja hakkab kandma Nolani «Tenet» eesti keeles Omas elemendis: Kristen Stewart teeb traagilise saatusega filmitähe Jean Sebergina rabava rolli Lõuna-Eesti Postimees Galerii: Kanepi sai korraga kohviku ja külalistemaja Kiirabi viis kahtlasi manöövreid teinud bussijuhi haiglasse Võrus registreeriti uus soojarekord Iina Kalbri teeb igast köögiviljast 7 rooga Pühajärve restoran Eesti parimate seas VIDEOLUGU: Sõdurieksamil on peaasi ellu jääda Kliinikum ei pea Põlvamaa naiste pärast sünnitusosakonda laiendama (5) Aita valida Lõuna-Eesti parim toode Spordi- ja lehemees pidas juubelit Praegu oluline Alaveri juhtum ei saanud eilse otsusega punkti Loe süüdistust: Mati Alaver kohtus dopinguarsti ja tema käsilastega vähemalt kuues riigis (3) Port: Alaver oleks võinud end süüdi tunnistada (1) Kui pikk on Alaveri suhe dopinguga? (3) Fotod ja video: kohus mõistis Mati Alaveri tingimisi vangi, treener süüd omaks ei võta (27) Järvikule tagasi astumist soovitanud Sibul: ma ei tahtnud koalitsiooni lõhkuda (15) Blogi: Järvik jäi ametisse, koalitsioon avaldas oma ministrile usaldust (86) Asekantsler Kevvaile tuli temast lahtisaamise plaan üllatusena (32) Intervjuu: miks teeme-faktid-selgeks-suhtumisega Isamaa Järvikut toetas? (14) Eksperiment: kuidas petturid ajakirjanikku petuskeemi võrku meelitavad Meelelahutus Koomiks Sudoku

Soome 100. Soome jälg Tartu arhitektuuris

4 min lugemist
Armas Lindgreni kavandatud maskide ja moodsa taimdekooriga ehitud Vanemuise hoone vaatas ülalt orunõlvalt alla, suur ümarkaarne peasissepääs oli praeguse Vanemuise tänava poole. FOTO: ERM

​Soome arhitektide looming jõudis Tartusse 20. sajandi algul, kui eesti organisatsioonid asusid endale maju ehitama. Soome arhitektide kolmik Herman Gesellius, Armas Lindgren ja Eliel Saarinen oli 1901 Pariisi maailmanäituse Soome paviljoniga – torniga looduslikust kivist ehitis – saavutanud rahvusvahelise tuntuse.

Soome arhitektilt tellides oli võimalik pöörata selg pool sajandit valitsenud historitsistlikule arhitektuurile ja ehitada kaasaegse arhitektuurikeelega hoone. Peale moodsuse oli Soome arhitektidelt projekti tellimisel ka rahvuslik alatoon: hõimukaaslaste rahvusliku karakteriga arhitektuur vastas kõige paremini eesti meele väljendamiseks olukorras, kus ei olnud eestlastest arhitekte, puudus eesti rahvuslik arhitektuurikeel ja arusaam, milline see õieti olla võiks.

Vanemuise maja

Kui 1903 põles Ülejõel eestlaste laulu- ja mänguseltsi Vanemuise maja (praegune laulupeomuuseum), ei asunud selts maja üles ehitama vanas asukohas, vaid leidis sellele esinduslikuma asupaiga linna südames Aia tänavas (praegu Vanemuise 6). 

Vanemuise maja ehitamise üks juhte Karl Menning (Vanemuise seltsi esimees 1904) oli uut ja eesti organisatsioonile sobivat arhitektuuri otsinud juba 1901–1902 Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) hoone ehitamisel, see valmis tema ideede ja eestlasest inseneri Georg Hellati projekteerimisoskuste abil.

EÜSi projekteerimise kogemuse ja vahepeal kasvanud Soome arhitektuuri tuntuse põhjal sai Vanemuise maja projekteerijaks Armas Lindgren, kuigi kaaluti ka projekti tellimist Peterburi akademistilt Aleksander Poleštšukilt. Paraku hakkas selleks ajaks Soome juhtivate rahvusromantiliste arhitektide loomingus kätte jõudma uus etapp, kus keskaja arhitektuuri maalähedase, looduslikul kivil ning kohalikul taim-ja loomornamendil põhineva dekooriga rahvusromantiline arhitektuur hakkas asenduma rangema tektoonika ja juugendliku vormikeelega. Nii valmis Vanemuise maja 1905–1906 selgetel geomeetrilistel vormidel põhineva juugendhoonena, mille soome rahvusromantikale omane dekoor viidi looduskivi asemel ellu krohvdekoorina.

Siiski oli see senisest silmapaistvalt erinev kvaliteetne ning märgiline hoone, mis rahva raha eest ehitatuna tõstis eneseteadvust ja oli ohumärk saksa seltskonnale.

Armas Lindgren koos Soome ühe esimese naisarhitekti Wivi Lönniga kavandas ka 1910–1911 ehitatud eesti üliõpilaskorporatsiooni Sakala hoone Veski tänavale (Veski 69). Selle maja krundi saamislugu peegeldab sakslaste ja rahvuslikult meelestatud eesti intelligentsi võimuvõitlust, kus korporandid pidid kasutama kavalust, et osta heas asukohas krunt, ning krundi müüja visati selle eestlastele müümise tõttu saksa seltskonnast välja. Sakala sümmeetrilisel hoonel pole enam jälgegi rahvusromantismist, kuid juugendliku vormikeele poolest eristub see selgelt saksa korporatsioonide hoonetest.

Saarise esimene kirik

1913 tellis Pauluse kogudus kirikuhoone (Riia 27) projekti Eliel Saariselt, kuigi kaaluti ka tellida Riia arhitektuuriprofessorilt Wilhelm von Strykilt, kelle kavandi järgi oli 1906 valminud Avinurme historitsistlik maakivikirik.

On teada, et ta sama aasta detsembris käis Saarinen ka Tartus projekti kogudusele tutvustamas. Saarisele, kes hiljem projekteeris mitu kirikut, oli see esimene kiriku projekt.

Uus kirik oli kavandatud koguduse keskusena, mis peale tavapärase kirikusaali ja käärkambri sisaldas leerisaali, kantseleiruume, kortereid ja teisi kogudusetööks vajalikke ruume. Kaasaegne, tollal väga innovaatiline mitmeotstarbelise kiriku idee tuli siiski koguduselt, täpsemalt koguduse õpetajalt Arnold Habichtilt, kes oli hästi kursis selleaegsete Euroopa kirikuarhitektuuri suundumustega. 

Eliel Saarise kavandatud Pauluse kiriku siseruum oli uute suundumuste kohaselt lai ja avar, ümarapsiid ja maalingute vormikeel oli inspireeritud keskaegsest romaani rhitektuurist. FOTO: Margus Ansu

Saarinen ei kavandanud projektis ainult kirikut, vaid lõi linnaruumi – keskse kirikumahu külgedele tänavajoonele olid projekteeritud tiibhooned, mille vahele oli kavandatud linnaväljak. Üks tiibhoonetest valmis umbes kümme aastat pärast kiriku valmimist, teine on paraku tänini ehitamata. 

Saarinen on üksikasjades (portaal, ümarapsiid, siseruumi maalingud) lähtunud romaani arhitektuurist ning sidunud selle oma kaasaja juugendliku vormiga. Kuna kiriku ehitamine käis sõja ajal, Saarise kavandatut osaliselt muudeti, näiteks siserõdude raudbetoonist konstruktsioon asendati puitkonstruktsiooniga. Kiriku taastamisel mõne aasta eest lähtusid Soome arhitektid Merja Nieminen ja Kari Järvinen Saarise loomingust ja taastasid kiriku võimalikult Saarise-päraselt: siserõdud ehitati betoonist, laudpõrandad asendati kiviparketiga jne.

Mitu elamut

Peale ühiskondlike hoonete on Soome arhitektide käe alt tulnud ka üksikud elamud. Luuletaja ja kirjastaja Karl Eduard Sööt, kes oli ka Vanemuise seltsi juhatuse liige, ehitas Lind­­greni projekti järgi 1911 Promenaadi tänavale (Ülikooli tänaval umbes kaubahalli kohal) neljakorruselise äri- ja eluhoone (hävinud).

Kahel juhul on Soome arhitektuur jõudnud Eestisse naiste mõjutusel. 1914 valmis Raja tänaval Aino ja Oskar Kallase maja (Raja 31a). Eesti rahvaluuleteadlase ja diplomaadi Oskar Kallase abikaasa Aino (snd Krohn) oli Soome päritolu kirjanik, kes eesti ainest kasutades ja soome keeles kirjutades lõi silla Eesti ja Soome vahel. Ka oma kodu ehitamisel kutsus perekond arhitektiks Soome arhitekti Valter Thomé, et nagu perenaine kirjutab, arenenuma arhitektuuri kaudu realiseerida oma haritust. Erinedes küll uusklassitsistliku vormikeele poolest sel ajal Tartus levinud heimatlik-juugendlikust villaarhitektuurist, ei toonud maja kaasa uut ja järgimisväärset kvaliteeti.

Alvar Aalto projekteeris fassaadid siseruumidest lähtudes, keskne element on terve elutoa laiune lintaken. FOTO: Sille Annuk

1930. aastate algul valmis Soome arhitekti Alvar Aalto 1932 koostatud projekti järgi uude Tähtvere linnaossa Tartu ülikooli maa­­teaduse professori August Tammekannu ja tema soomlannast abikaasa Anna Irene villa (Fr. R. Kreutzwaldi 6). Lisaks abikaasa päritolule oli August Tammekannul tihe side Soomega oma õpetaja, 1920. aastate algul Tartu ülikoolis maateadust õpetanud Helsingi ülikooli professori Johannes Gabriel Granö kaudu, kelle vahendusel Aaltoga projekteerimise asjus kontakteeruti.

Aalto projekteeris fassaadid siseruumidest lähtuvalt, keskne element oli terve elutoa laiune lintaken. Eestis tavatu oli ka lamekatus, mis oskamatu ehitamise tõttu kujunes mureallikaks ja asendati nõukogude ajal tavapärase kelpkatusega. Villa taastati Aalto-päraselt 1990. aastate lõpus, on saanud EuropaNostra medali ja valitud rahvusvahelise tähtsusega hoonete hulka.

20. sajandi esimesest poolest pärit Soome jälg Tartu arhitektuuris on märkimisväärselt esinduslik ja kvaliteetne. Viimastel kümnenditel on üksikud Soome arhitektid osalenud Tartu rahvusvahelistel arhitektuurivõistlustel, kuid pole olnud maja sünni jaoks piisavalt edukad. 

Seotud lood
14.11.2019 15.11.2019
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto