Sisukord
Arvamus
Tänane leht
02.12.2017
Eesti Laevakaitsjad – India on kaugel Aabi sõnul pole Patarei tulevik veel otsustatud Kaevamisega lõhuti ainulaadne ühishaud Aivar Rehemaa – õunakaupmees-tippsuusataja Juunikuist teadet Austria ID-kaardi riski kohta oli võimatu seostada Eestiga (1) Katuserahast saavad osa nii kirikud, rokkarid kui kassid Eesti-Soome kultuurifondi stipendiumi sai projekt «Rännurahvas» Keskerakondlik kingitus seakasvataja Soormile (58) Kadri Simson – valitsuse väike printsess (17) Välismaa Soomlased ei mõista, et saamid pole soomlased (10) Tartu pani NATO proovile Arvamus Priit Pullerits: lühinägelikud mahitajad (4) Katja Novitskova – kunsti kuumim nimi Juhtkiri: sooblinahkne kasukas riigikogulaste õlgadelt (4) Aivar Rehemaa – õunakaupmees-tippsuusataja Laevakaitsjad – India on kaugel Lauri Vahtre: tõde ja konstruktsioon (143) Postimees 1991. aastal: suhkruauto sõitis posti puruks Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome Instituut kirjanike majas Kadri Simson – valitsuse väike printsess (17) EKI keelekool: kohv ja viiner Kultuur Peeter Langovitsi tagasivaade: Soome Instituut kirjanike majas Katja Novitskova – kunsti kuumim nimi Mees, kes tegi Eesti filmid paremaks (1) Sport Saarepuu teisest MK-etapist: üks sprinter veerandfinaalis oleks õnnestumine Aivar Rehemaa – õunakaupmees-tippsuusataja Holter hoiab olümpiaunistust elus Venelaste ahastus: millal see kõik ometi lõpeb? Joosep Susi: kadunud spordiretoorikat otsimas Tallinn Aabi sõnul pole Patarei tulevik veel otsustatud AK Aja auk. Jimi Hendrix 75 ehk Jimi oli rokkstaar Andres Adamson: Soome ja Eesti ajaloost veidi teistsuguse vaatenurga alt (13) Jonathan Franzeni «Faust internetiajastul» Vikerkaar loeb. Kergluule kui kõrgluule Nooruslikult hoogne lennureis Meie kõikide exodus Lauri Vahtre: tõde ja konstruktsioon (143) Seppo Zetterberg: Soome sõda 1918 (5) Mees, kes tegi Eesti filmid paremaks (1) Arter Palju õnne, Soome! Vaata, millised on loodusfotograaf Remo Savisaare kaunimad kaadrid jäisest Eestist (1) Steps riisub endiselt koort Antwerpeni olümpiastaadion – tükike olümpiaajalugu ja rohkesti jalgpalli Mängurõõm telefonis Filmiarvustus: «Paddington 2» teeb silmanurga niiskeks ja südame soojaks Koolitüdrukud hüppavad Tehvandi tornist alla Teeme pühad mõnusaks VIDEO! Peokiirabi kaunitaridele Sõiduproov: Peugeot 308 ja 308 GTi. Kodanik ja viinamarjad Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: kohv ja viiner

2 min lugemist
Margit Langemets FOTO: Erakogu

Soome 100. sünnipäeva puhul valmib suur soome-eesti veebisõnastik ja Eesti 100. sünnipäevaks eesti-soome oma, kirjutab sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets.

Helsingi mardilaadal, pärast soome-eesti veebisõnastiku esitlemist, andis Tapio Mäkeläinen, Soome lahe mõlemal poolel hästi tuntud Eesti ja eestlaste sõber, meile kohvikus käimiseks väikese sedeli, kuhu oli kirjutatud: Kahvi ja viineri.

Selle eest pidime saama end kohviga kosutada. Ja eks siis midagi kõhutäiteks ka – viinerit, nagu sedelil üteldud. Baarileti ääres tabas mind üllatus: nägin tõesti silti «viineri», mille kõrval oli ka «pasteija», aga polnud seal ei viinerit ega pasteeti, hoopis magusad saiakesed reas. Kõige ees Viini sai, soome keeli «viineri», siis teised. Sain hea ninanipsu, sest olin mõistagi arvanud, et küll ma juba soomet seevõrra oskan.

Selle looga on paslik meelde tuletada, et soome ja eesti keel on küll lähedalt sugulased, aga samal ajal ootamatult erinevad. Saame üksteisest enam-vähem aru, rääkida oskame veidi vähem, kirjutada kõige kehvemini.

Aga kui mõnus on keelt osata! Olla keele- ja mõttekammitsatest vaba. Kahe keele lõhet aitab omal moel ületada sõnaraamat, eriti kui seal on nii palju sõnu nagu äsja mardilaadal esitletud soome-eesti sõnaraamatus: 90 000. Sellise mahuga sõnastik aitab soome keelest aru saada väga suurel määral.

Tõsi, kuna veebisõnastik on kaheköitelise raamatuna ilmunud aastal 2003, siis uuemat soome sõnavara see (veel) ei hõlma. Aga veebilehe kaudu on igal kasutajal võimalik meile uute soome sõnade ja nende eesti tõlgete ettepanekuid saata.

Veebisõnastik teeb otsimise mitmes mõttes paindlikuks: näiteks saab siit otsida nii soome kui ka eesti sõnu (kui vahetada otsinguvalikuid), nõnda töötab ta natuke ka kui eesti-soome sõnaraamat, seni kuni viimast pole veel valmis. Samuti on mõlemas keeles osa abiinfot. Kuidas soome sõnu muuta, seda näidatakse soome Kielitoimisto e-sõnaraamatu kaudu. Kogu sõnaraamatutöö on olnud Soome kodumaiste keelte keskuse ja Eesti Keele Instituudi ühistöö.

Suur veebisõnaraamat on Soome 100. sünnipäeva puhune kingitus kõigile keelehuvilistele. See on vabalt kättesaadav Eesti Keele Instituudi kodulehel aadressil http://www.eki.ee/dict/soome/.

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valmib uus, vastupidise keelesuunaga eesti-soome veebisõnaraamat. Selle võlu on see, et sinna jõuame lisada suure hulga eesti uusi uue aja sõnu, näiteks korjasin ise mardilaadalt üles soome sõna meie viipemaksu kohta: see on «lähimaksu». Ja meie kohuke Soome toidulettidel on «rahkapatukka».

YLE 1 telesaatest «Teletaip» kuulsin, et Helsingi-Tallinna tunnel tuleb kindlasti, sest soomlased tulevad juba praegu Tallinnast Helsingisse sageli «umpitunnelissa» ehk siis purupurjus.

Seotud lood
01.12.2017 04.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto