Üks Eesti linn saab taas kultuuripealinnaks

Siiani on kultuuriministeeriumi käest värskelt välja kuulutatud konkursil kandideerimise kohta infot küsinud nii Narva kui ka Tartu linn. Kultuuriministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Kadri Jaurami sõnul ootavad nad laiapõhjalist kandidatuuri: «See on suurepärane võimalus kõigile linnadele tuua kultuur oma arenguveduriks ja mõtestada laiemalt lahti oma arenguprotsessid erinevates valdkondades. Ühtlasi annab see väga hea võimaluse kaasata linnaelanikke oma linna arengusse.»

Eesti Linnade Liidu asedirektor Toivo Riimaa arvab, et huvi kultuuripealinna tiitli vastu saab olema suur: «2005. aastal, kui kuulutati välja konkurss Euroopa 2011. aasta kultuuripealinnaks pürgimisele, püüdlesid tiitlile Tallinn, Tartu, Pärnu ja Rakvere. Võttes arvesse toonast kogemust ja Eesti linnade üha suuremat avatust ka Euroopa Liidu mõõtes, on kindlasti neid, kes võtavad tõsiselt soovi olla 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn.» Riimaa sõnul tuleb Euroopa kultuuripealinnaks olemisega kaasnev rahvusvaheline tähelepanu igale kandidaadile kasuks: «See toob kasu ja tähelepanu, mis on seotud kogu Euroopa huviorbiidis olemisega.»

Ka Tartu linnavalitsuse kultuuri peaspetsialist Erni Kask avaldas konkursi väljakuulutamise üle heameelt: «See on väga tervitatav, et kultuuriministeerium selle konkursi on välja kuulutanud, sest see tõstab üldist teadlikkust, milline suur kultuurisündmus ootab Eestit aastal 2024. Ilmselt ei ole mitte kellelegi saladus, et tegu on Euroopa suurima kultuuriprojektiga. Ma usun, et seal kandideerimine tuleb mis tahes Eesti linna, ka Tartu arengule kasuks. Kandidatuuriga käivituvad protsessid saavad sellele linnale ainult head teha.»

Jaurami sõnul aitab kultuuripealinna tiitel kultuuri näha ka sillana, mis linna eri aspekte üksteisele vahendab: «See on kandideerijatele eelkõige hea võimalus tõsta kultuuri kui sideaine tähtsust kõigi muude valdkondade vahel.» Samas annab see tema sõnul igale linnale võimaluse tulevikku vaadata: «Kultuuripealinnaks kandideerimine, rääkimata siis kultuuripealinnaks olemisest, lubab seada pikaajalisi eesmärke alates linnaplaneerimisest, investeeringute jaotamisest kuni kogukondade kaasamiseni otsustusprotsessidesse.»

Euroopa kultuuripealinnu valitakse alates 1985. aastast, et väärtustada ja tutvustada Euroopa kultuuride rikkust, mitmekesisust ja ühiseid jooni, aga ka lähendada rahvaid. Euroopa kultuuripealinnaks võib saada selline linn, mille tegevus neid eesmärke toetab.

Euroopa on oma loomingulise arengu ja mitmekesisuse poolest erakordselt rikas – ühelt poolt kultuuriliselt ühtne, teisalt nii erinev. Prantsuse filosoof Jacques Derrida on juhtinud tähelepanu asjaolule, et euroopalik identiteet ongi selline, mis iseendast alati erineb. Seda iseloomustab teatav sisemine paljusus, dialoogilisus ja enesekriitilisus. Mõnes mõttes käib sama ka linnade kohta. Kultuurilooliselt on igasugused linnad alati tekkinud just kultuuride kohtumis- ja ristumispaika. Nõnda on Euroopa linnad meie maailmajao kultuurilises kujunemises mänginud keskset rolli.

2011. aastal oli Euroopa kultuuripealinnaks Tallinn. Paljude muude sündmuste seas peeti noorte laulu- ja tantsupidu «Maa ja ilm» ning kultuuripealinna tuules avati lennusadama angaarid.

Selleks et Eesti paneks välja parima, kutsub kultuuriministeerium üles Eesti linnasid kandideerima 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitlile. Tiitli võitnud linnale võidakse omakorda omistada Melina Mercouri nimeline poolteise miljoni euro suurune rahaline auhind. Melina Mercouri oli kreeka poliitik ja näitlejanna, kes ühtlasi algatas Euroopa kultuuripealinna traditsiooni.

Kultuuripealinna valimine toimub kahes etapis: eelvalik ning lõplik valik. Eelvalik kõigi kultuuripealinnaks soovivate Eesti linnade seast tehakse 2018. aasta sügiseks ning lõplik valik ehk kultuuripealinn 2024 selgub aasta hiljem, 2019. aasta sügisel. Valikud teeb sõltumatu eksperdikomisjon, kuhu Eesti saab nimetada kuni kaks esindajat. Euroopa kultuuripealinnaks nimetatud linnade loend ilmub Euroopa Liidu Teatajas.

Linnade taotluste hindamisel lähtutakse kuuest kategooriast, mille kaal on võrdne: pikaajalisele strateegiale kaasaaitamine, Euroopa mõõde, kultuuriline ja kunstiline sisu, teostamisvõime, kaasamine ning korraldamine.