Sisukord
Arvamus
Postimees
01.12.2017
Eesti Eesti sõjaväeluure ülem: mind üllatas Zapadi ajal Venemaa elektrooniline võimekus (10) Simson: Eestis ei nuhelda lähedaste patte pereliikmetele (32) Soorm ja Tuvi räägivad karistusaktsioonist Ülemarstile maksis koha onuheinolik kõnepruuk (12) Raekoja platsil süüdatakse advendiküünal Majandus Valitsuse majanduspoliitika tekitab hirmu (14) Soorm ja Tuvi räägivad karistusaktsioonist Turg ja konkurents pidurdavad erastamiskava (1) Välismaa Prantsuse kontingendi ülem: Eesti on nagu külm džungel (12) Prantsuse sõdurite arvates tuleb Eesti ilu välja rännakul (3) Rahulolematud sõjaroimarid Tartu vanglas KOHALIK VAADE. Rahvusvaheline kohus pole võluvits Hitler ja Castro Palestiinas (1) Arvamus Karmo Tüür: Hiina Suur Illusioon (4) Risto Berendson: peaminister Ratase poliitiline kultuuritus (24) Avo-Rein Tereping: ohtlikud plaanid riigisidega (16) Juhtkiri: ootused, mured ja hirm (1) Tarmo Pikner: valitsusvankri järgmine ratas logiseb (2) Taavet Hinrikus: Euroopal on vaja vähem, mitte rohkem piire (4) Postimees 1946. aastal: suri Johannes Vares Barbarus (8) Kultuur Kuidas seletada surnud kajakat (1) Kultuur saab raha juurde Näitleja Deborah Kara Unger: nägin #metoo tulekut ette Sport Walesi naiste jalgpalli üles ehitanud soomlane asub Eestis sama töö kallale Johanna Talihärm: liiga vara veel olümpiale mõelda Kas Toyota on M-Sportiga asjad klaarinud ja Tänak asub testima? Kuus Venemaa suusatajat said MK-sarjas stardikeelu Ideaalne kasvulava, mille väljund võiks olla n-ö Soome mudel Tallinn Raekoja platsil süüdatakse advendiküünal Tartu Rahvusülikool tähistab oma aastapäeva aktuse ja rongkäiguga Kuulutused, 1. detsember 2017 Teetööd käivad seni, kuni ilm lubab Ihaste selts võitleb kortermajade vastu Juhuse tahtel tegutseb veskis pruulikoda Galerii: uues keskuses saab arendada loovust ja niisama aega veeta Toidupank ootab vabatahtlikke jõulukuul poodidesse Kuhu tormad, Eesti laulupidu? Fotouudis: Tartu süütab pühapäeval jõulutuled, täna tehti proovi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Taavet Hinrikus: Euroopal on vaja vähem, mitte rohkem piire

3 min lugemist
Transferwise´i kaasasutaja Taavet Hinrikus. FOTO: Jaanus Lensment

Meil on palju võita sellest, kui Euroopa on vaba ja sidus, ning meil on väga vähe võita enda isoleerimisest, kirjutab TransferWise’i kaasasutaja Taavet Hinrikus.

Eelmisel nädalal räägiti Tallinnas rohkelt idufirmadest, ettevõtlusest, digitaalsest ühisturust ja piirideta maailmast. Lisaks Eesti start-up-nädalale kogunes üle 60 riigi esindaja Startup Nations Summitile Kultuurikatlas, et arutada just seda, kuidas digitaalne murrang muudab maailma ja kuidas idufirmad sellele globaalselt kaasa saavad aidata.

Piirid on inimeste loodud. Oleme jaotanud maailma osadeks, loonud linnu ja riike. Ühelt poolt on just selline elukorraldus aidanud inimkonna tänasesse päeva. Aga paljud valdkonnad, sealhulgas tehnoloogia areng, ei tunne piire. Nii nagu praegu on teravaimad probleemid (näiteks kliimasoojenemine või vananev rahvastik) globaalsed, peavad olema globaalsed ka lahendused. Sageli peitub lahenduse võti just uute tehnoloogiate kasutuselevõtus.

TransferWise seisab selle eest, et inimesed ja raha saaksid riikide vahel vabamalt liikuda. Hästi tuntud on ka sellised lahendused nagu AirBnB, mis võimaldab inimestel teenida lisatulu oma elukoha väljaüürimisega, või Taxify ja Uber, kus saab lisateenistust autojuhina tegutsedes. Viimased sündisid osaliselt seetõttu, et inimesed otsivad paindlikumaid töötamisviise, kuna töötada tuleb ka vanemas eas, laste või mõne muu töö kõrvalt. Siinkohal on hästi oluline, et seadused mitte ei takistaks seesuguste lahenduste esile kerkimist, vaid pigem aitaksid luua soodsat keskkonda. Kodanike ja valijatena saame ise panustada ümbritsevasse keskkonda, toetades inimesi ja ettevõtmisi, kes näevad vaeva selle nimel, et mõttelisi müüre lõhkuda, mitte neid ehitada.

Euroopa Liidus on neli põhivabadust: inimeste, kaupade, kapitali ja teenuste vaba liikumine. Võin kindlalt väita, et meil poleks õnnestunud TransferWise’i sellisel kujul üles ehitada, kui poleks olnud inimeste vaba liikumist. Igasuguses äris on põhiküsimus, kuidas leida ja hoida talente, ning vajalik talent ei pruugi alati piltlikult öeldes naabermajas elada. Meie meeskonda kuulub inimesi üle maailma ja selline mitmekesisus on võimaldanud meil välja arendada üle maailma vajalikku ja kasutatavat teenust.

Inimeste vaba liikumine pole aga tähtis vaid tehnoloogiaettevõtetele. See on tähtis Eestile ja eesti rahvale laiemalt. Kui sulgeme oma piirid, sulgeme ühtlasi tee innovatsioonile. Võidelda suletuse nimel maailmas, kus otseülekanne videos teise maailma otsa on ühe nupuvajutuse kaugusel, on võitlus tuuleveskitega. Küsimus ei ole selles, kuidas end isoleerida, vaid hoopis, kuidas kasutada ära kõiki neid võimalusi, mida pakuvad kas või need samad neli vabadust. Eestil on ette näidata nii mõnigi positiivne algatus, näiteks e-residentsuse projekt, kuid loorberitele puhkama jääda ei saa.

Praegu räägime Eesti eestvedamisel andmete vabast liikumisest Euroopa Liidus kui võimalikust viiendast vabadusest ning see samm näitaks kogu Euroopat kui tugevat eestvedajat. Tehnoloogiaettevõtjana on mul loomulikult väga hea meel, et Eesti just digiteemad eesistumise ajaks fookusesse on võtnud. Eesti on start-up’ide arvu poolest elaniku kohta riikide seas eesrinnas ja nii Põhjamaades kui ka mujal Euroopas on potentsiaali uute tehnoloogiakeskuste tekkeks. Selle realiseerumiseks on aga tarvis luua ja säilitada ettevõtluseks soodsat keskkonda – seda reguleerides, kuid mitte üle reguleerides. Vastasel juhul on reaalne oht, et Euroopa digitaalne areng ja avatus jääb muu maailma omast maha.

Andmete vaba liikumine tähendab seda, et vaba ligipääs andmetele pole tagatud mitte ainult ettevõtete ja ametiasutuste, vaid kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide vahel. Tavakodanikule võiks see tähendada näiteks seda, et tervist puudutavad andmed liiguvad vabalt ühest riigist teise. Loomulikult on siin hulk isikuandmete kaitsega seotud küsimusi ja ka konkreetset tehnoloogilist lahendust puudutavaid teemasid, kuid neile kõigile on võimalik otsida lahendusi, kui on olemas üksmeel selles, et me ei soovi liikuda mitte suurema suletuse, vaid suurema avatuse poole.

Meil on palju võita sellest, kui Euroopa on vaba ja sidus, ning meil on väga vähe võita enda isoleerimisest. Vabadust näeme erinevates vormides, kuid vabadust tuleb luua ja hoida nii kodanike kui ka seadusandjatena – olgu siis tegemist vabadusega liikuda ja töötada, kus hing ihkab, või vabadusega mitte vaevata oma pead kõikvõimalike paberdokumentide uuesti ja uuesti täitmisega, kui kogu info on digitaalselt juba olemas ja seda ükskõik millises riigis.

Seotud lood
30.11.2017 02.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto