Sisukord
Tartu Postimees
Postimees
04.04.2020
Arteri intervjuu ⟩ Minister Tanel Kiik: aprilli keskpaik tuleb kõige raskem Eesti Lootuskiiri on, imeravi veel mitte Koroona alistas särasilmse rahva­tantsija Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi Koroonakriis sundis testitulemused liikuma reaalajas Siseministeerium maksab juhtidele kopsaka preemia (7) Haige mees sai ravile pärast inimese ründamist Majandus Mari portfell kukkus koroonakriisiga miinusesse (1) Koroonakriisi võimalik võitja Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Välismaa New Yorgis sunnitakse tööle ka koroonahaiged meedikud (1) Stoltenbergi sõnul jätkab NATO Baltimaade kaitsmist nagu alati (2) Raport soovitab harjutada vägede Baltimaadesse toomist Lawrence: raudteel liigub sõjatehnika kiiremini Hodges: Venemaa ei mõtle «sõjas» või «ei ole sõjas» (1) Arvamus Juhtkiri: kiire toiduabi väldib nakatumist Nädala nägu ⟩ Raskete kohtade hirm Piiride nihutajad Komandör kaotas närvi Õige inimene õiges kohas Sport Ville Arikese kolumn: koroonakriis näitab ära sportlaste sisu POSTIMEHE EKSKLUSIIV ⟩ Läti mitmevõistleja rühib Kirdi imelise tööeetika ja eestlaste professionaalsuse abil tagasi tippu Merendus Ehitusloata kaldakindlustus annab Kloogaranna suvilale lisaaega (4) Tallinn Linnahalli korrastamine lükkub teadmata ajaks edasi AK Kaido Kama: õppetunnid, millest ei õpita Mikael Raihhelgauz: põimsus peab edasi kasvama «Koroona» naabrid Kaupo Vipp: teame, aga ei usu EÜS 150: inime on mõõt! Õpetlik isolatsiiniajastu lauamängu Nupukoroona Kunst sinu ümber. Peidetud lugude jutustaja Jaanus Samma Poola suurkuju ja eeskuju NÄDALA PLAAT: Reisialbumid Tallinnast Los Angelesse, Göteborgist Ühendkuningriiki Plaat, mis vaatab mööda Juurikas. Minu eriolukorra päevik Arter Arter ⟩ Suur sõda meditsiini lipulaeva pardal: miks pidi kliinikumijuht ootamatult lahkuma? (2) Kõik lõpeb kord... aga millal? Kohutav reis: avalik rööv ja kriminaalist prints Hiina pikksilm. Huawei P40 Pro: kas saame hakkama Google‘ita? (1) Linn ja auto. Sõiduproov Volkswageni väikse elektrikaga Marati juht: saan hakkama ka masina ja leti taga! Meelelahutus Koomiks Sudoku

TÜ 100 nägu: rahvusülikooli vaimu kujundajad tulid kaamera ette

2 min lugemist
FOTO: 100 x Birgit Püve / TÜ Kujundanud Maarja Roosi / TÜ

​Täna 98. aastapäeva tähistav rahvusülikool avas eile peahoones näituse, mis koosneb 50 fotoportreest. Väljapaneku teine pool, kus on sama palju nägusid koos mõnerealiste tekstidega, asub TÜ muuseumi valges saalis.

Rahvusvahelise kuulsusega portreepiltnik Birgit Püve on poole aastaga üles võtnud sada alma mater’i teadlast ja õppejõudu koos esemega, mis kajastab nende tööd või suhet ülikooliga. Pildistatute hulgas on endisi õppejõude ja praegusi tipptegijaid, noori teadlasi jt.

Erilised fotosessioonid

Eriliste portreesessioonide hulgas meenus fotokunstnikule esmalt emeriitprofessor Gennadi Vainikko. «Käisime ülikooli muuseumi all kogus vaatamas matemaatikaga seotud esemeid, aga ta ütles, et ükski neist ei ole päris täpne,» ütles Birgit Püve. «Lõpuks tegime temaga suures plaanis portree ilma ühegi esemeta, sest põhimõtteliselt ju matemaatika ongi peas.»

Füüsikaprofessor Jaak Kikas on pildil õunaga, mis on pealael. «Temaga oli samuti väga põnev, tegime suure tossuga lavastuse,» meenutas Birgit Püve. «Lõpu poole proovisime teha lihtsat pilti. Ta võttis koduaia õuna ja pani selle endale pea peale. Näituseportreeks jäigi see variant.»

Professor Kikas, kes on ühtlasi tuntud fotokunstnik ja kultuurisündmuste pildistaja, kiitis sajafotolise väljapaneku autorit. «Ma arvan, et sellise näituse tegemiseks meil ei ole Eestist paremat fotograafi võtta,» ütles ta.

Kas tulemus, mis nüüd peahoones avati ja mida saab hiljem vaadata teistes TÜ hoonetes, aga samuti mujal Eestis, on rohkem kunst või rohkem dokumentalistika? «Ma ütleksin, et on mõlemat,» vastas professor. «Ka mõjuval dokumentaalfotograafial peab olema kunstiline külg, mis teda võimendab.»

Läheneb 100. aastapäev

Professor Jaak Kikas lisas – ja sedasama märkis näituse avanud rektor Volli Kalm –, et pildistada olnuks ka paarsada nägu, aga sellise arvu nagu 100 tingis rahvusülikooli sajanda aastapäeva lähenemine.

TÜ muuseumi direktori ja näituse idee autori Mariann Raisma sõnul oli ettevõtmise aluseks soov dokumenteerida kunstiprojekti vormis neid, kes kujundavad praeguse Tartu ülikooli vaimu. Kes on teinud portreteeritavate valiku ja mille poolest erineb tulemus ettekujutusest? 

«Näitus on valminud üsna selliselt, nagu ma ette kujutasin,» vastas ta. «Valiku, keda pildistada, on teinud valdkonnad ise. Tulemus iseloomustab ülikooliperet oma erinäolisuses.» 

Rahvusülikooli 100. aastapäev on 1. detsembril 2019.

Seotud lood
03.04.2020 04.04.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto