Sisukord
Arvamus
Postimees
04.12.2017
Eesti Mida teeksid laevakaitsjad kodumaale naastes (3) Väätsa valla kontol ei jagu raha arvete tasumiseks (9) Ettemaksu saanud sisustusfirma jättis kooli mööblita Spiooniromantika lõpeb vahistamise hetkel (7) Majandus Tulevikutöö ekspert rahustab: töökohad ei kao mitte kuhugi (1) Välismaa Flynni vale Trumpi ei kohuta KOHALIK VAADE. Võidujooks presidendipaleesse kui ootamatuste ahel Välismaa 04.12.2017 Arvamus Hardo Pajula: majandus ja muu (12) Martin Kutti: kübersõda – ohtlik reaalsus Juhtkiri: elab veel Beria, elab ikka veel Frank Appel: 2050. aastaks heitmevabaks? Mõeldav! (4) Postimees 1920. aastal: suurtööstuse aktsiaid koondatagu rohkemal arvul omale maale Kalev Stoicescu: kas Donbassi külmutatakse? (5) Kultuur Žürii: võidufilm jutustas lihtsa inimliku loo Grand prix' napsas film üksikust külamehest Mida ma vanemana valesti tegin? Kes on operaatorid Erik Põllumaa ja Ivar Taim? Sport Norra võitis kõik mis võimalik Manchesteri kaksikjuhtimine püsib Oliver Orav: südametunnistus ei lubanud võõrsile minna Imemees Klaebo püsib löömatuna Põlva Serviti löömatu kvaliteet Teadus Läbi aegade suurim leid muudab teadmisi lendavatest saurustest Tartu Kohtus süüdi jäänud Aivar Soobi umbusaldamine kukkus läbi (2) Ilves-Extra kaubamärk elab edasi Soome juubeli nädal pakub Tartus rohkelt avastamist Uus mobiilirakendus näitab kirjandusse mässitud linna Soome 100: Tartu – soome kirjanike linn Jüri Kõre: koalitsioonileping iseendaga (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Postimees 1920. aastal: suurtööstuse aktsiaid koondatagu rohkemal arvul omale maale

1 min lugemist
Sindi kalevivabrik Lihtne U-kujuline tootmiskompleks – tüüpiline näide 19. sajandi tellise-tööstusarhitektuurist, millele lisab hoogu historitsistlik veetorn. Sindi kalevimanufaktuur on Eesti esimene suurtööstus, mis rajati juba enne Kreenholmi 1832. aastal. Sindi linn ise aga on üks neist asumeist, mis kujunenud just vabriku ümber. Ülemöödunud sajandivahetusel töötas seal 1200 inimest! Pärast Eesti iseseisvumist läks vabrik pankrotti ja omanikud on vahetunud, praegu ootab tühi ja varemeis peahoone oma saatust. FOTO: Ülemöödunud sajandivahetus. joonistus: Sindi muuseum

Meie kodumaa suurtööstuse aktsiaid ei tohiks mitte nõnda suure määral, nagu see tänini on sündinud, väljamaalaste omanduseks minna lasta.

Oli ju ennemalt terve rida aktsia seltsisid, kelle aktsiad peatselt eranditeta kogu väljamaa kapitalistide käes olid ja neile kuulmata kõrgeid protsentisid saavutasid – tähendab, viljamaa aktsionääridel oli ilma kurja und nägemata meie tööstuselt kõige suurem kasu, kuna meie ise ainult omaks üllatuseks nägema pidime, kuidas võõrad meie töövilja mõnusasti maitseda mõistsid ja meie ise oma tööviljakuse tulust suu puhtaks, pidime pühkima.

Sellele nähtusele on Eesti Suhkrutööstuse aktsia seltsi juhatus Viljandis hea kavatsusega vastu tulnud, s.o, ta loobub esiotsa aktsiate märkimisest väljamaa kapitalistidele ja võimaldab kavakindlalt nende omandamist oma riigi kodanikkudele, mis tõesti tubli teenus ja kiiduvääriline nähtus on – püüdku siis ka iga kodanik oma seisukohast võimatus mööda seda vastutulelikkuse kiiresti ära kasutada, parajat momenti tabades, et ta omale Põhja pangas ja selle jaoskondades mainitud aktsiaid ette telliks; tulu tuleks omale ja kodumaale. 4.12.1920

Seotud lood
02.12.2017 05.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto