Sisukord
Arvamus
Postimees
04.12.2017
Eesti Mida teeksid laevakaitsjad kodumaale naastes (3) Väätsa valla kontol ei jagu raha arvete tasumiseks (9) Ettemaksu saanud sisustusfirma jättis kooli mööblita Spiooniromantika lõpeb vahistamise hetkel (7) Majandus Tulevikutöö ekspert rahustab: töökohad ei kao mitte kuhugi (1) Välismaa Flynni vale Trumpi ei kohuta KOHALIK VAADE. Võidujooks presidendipaleesse kui ootamatuste ahel Välismaa 04.12.2017 Arvamus Hardo Pajula: majandus ja muu (12) Martin Kutti: kübersõda – ohtlik reaalsus Juhtkiri: elab veel Beria, elab ikka veel Frank Appel: 2050. aastaks heitmevabaks? Mõeldav! (4) Postimees 1920. aastal: suurtööstuse aktsiaid koondatagu rohkemal arvul omale maale Kalev Stoicescu: kas Donbassi külmutatakse? (5) Kultuur Žürii: võidufilm jutustas lihtsa inimliku loo Grand prix' napsas film üksikust külamehest Mida ma vanemana valesti tegin? Kes on operaatorid Erik Põllumaa ja Ivar Taim? Sport Norra võitis kõik mis võimalik Manchesteri kaksikjuhtimine püsib Oliver Orav: südametunnistus ei lubanud võõrsile minna Imemees Klaebo püsib löömatuna Põlva Serviti löömatu kvaliteet Teadus Läbi aegade suurim leid muudab teadmisi lendavatest saurustest Tartu Kohtus süüdi jäänud Aivar Soobi umbusaldamine kukkus läbi (2) Ilves-Extra kaubamärk elab edasi Soome juubeli nädal pakub Tartus rohkelt avastamist Uus mobiilirakendus näitab kirjandusse mässitud linna Soome 100: Tartu – soome kirjanike linn Jüri Kõre: koalitsioonileping iseendaga (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Martin Kutti: kübersõda – ohtlik reaalsus

2 min lugemist
Martin Kutti. FOTO: Erik Prozes / Postimees

Mis sõda see õigupoolest on, kus keegi automaadist ei tulista, ühtegi plahvatust ei toimu ja kaevikuid valmis ei visata? Kübersõjana kujutatakse tihtipeale ette  arvutimängu, mida energiajooki lürpivad patsiga poisid kuskil pimedas keldris oma lõbuks mängivad.

Tegelikkuses võime olla kindlad, et sellest kunagisest imeloomast ehk kübersõjast on saanud tänapäevase sõjategevuse lahutamatu osa. Traditsiooniliste maa-, mere- ja õhuväe kõrval võime väeliigiks lugeda ka kübervaldkonda. See on selgelt kohale jõudnud ka meie NATO liitlastele, kes ootavad Eestilt (õigustatult) liidrirolli haaramist.

Elaksime unenäos, kui arvaksime, et tänapäevaste konfliktide puhul oleks kübervaldkonna roll väike. Elektrijaama või lennujuhtimiskeskuse kasutuks muutmiseks ei ole vaja seda enam maatasa pommitada.

NATO pühendumuse ja Eesti liidrirolli hea tõestus oli möödunud nädalal Tartus toimunud NATO õppus Cyber Coalition 2017, mis kaasas 25 liikmesriigi ja nelja partnerriigi pea 900 spetsialisti.

Kübervaldkonna rolli suurenemisest annab märku ka see, et nende ohtudega ei tegeleta üksnes selleks ette nähtud küberõppustel, vaid ka maastikuõppustel, kus tuleb arvestada näiteks elektroonilise luure kahjulike mõjudega.

Hägusemaks on muutumas piir sõja ja rahu vahel. Kas küberterroriste võib võrrelda näiteks islamiterroristidega ning struktureeritud ja spondeeritud häkkerirühmitusi mõne riigi relvajõududega?

Me ei võrdle küberterroriste tavaliste terroristidega, sest küberrünnakud ei too endaga kaasa inimohvreid. Ometi on pahalaste eesmärk ju sarnane: hävitada meie igapäevane elukorraldus, külvata kaost ja tekitada hirmu.

Kuidas tegeleda riiklikult finantseeritud rühmitustega? Küberheidutus võib tulevikus saada reaalsuseks, aga selleks on vaja teada, keda heidutada. Ei piisa sellest, et tuua NATO liikmesriikidest kohale pataljoni jagu IT-spetsialiste, anda neile kätte sülearvutid ja korraldus allianssi kaitsta.

Kuritegevuse, spionaaži, terrorismi ning sõjategevuse vahele piiride tõmbamise kõrval peaksime tõenäoliselt leppima, et ülemaailmne kübersõda sai alguse juba kümme aastat tagasi, mil pronksiöö sündmustega käis kaasas karm küberrünnakute laine.

Viimase kümne aasta jooksul oleme näinud loendamatul arvul olulist kahju kaasa toonud rünnakuid, mille intensiivsus, sagedus ja kahju on tõusuteel. Mõningate mööndustega võib seda võrrelda sissisõjaga, kus väikesed kübersõdalaste üksused suudavad oluliselt suuremale vastasele tõsiselt haiget teha.

Aina intensiivsemaks muutuva kübersõja valguses on positiivne näha, et NATO ja ka Eesti panevad selle valdkonna arendamisele aina rohkem rõhku. Juba paari aasta pärast liitume ka meie eliitseltskonnaga ehk riikidega, millel on oma küberväejuhatus.

Seotud lood
02.12.2017 05.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto