Sisukord
Kultuur
Postimees
04.12.2017
Eesti Mida teeksid laevakaitsjad kodumaale naastes (3) Väätsa valla kontol ei jagu raha arvete tasumiseks (9) Ettemaksu saanud sisustusfirma jättis kooli mööblita Spiooniromantika lõpeb vahistamise hetkel (7) Majandus Tulevikutöö ekspert rahustab: töökohad ei kao mitte kuhugi (1) Välismaa Flynni vale Trumpi ei kohuta KOHALIK VAADE. Võidujooks presidendipaleesse kui ootamatuste ahel Välismaa 04.12.2017 Arvamus Hardo Pajula: majandus ja muu (12) Martin Kutti: kübersõda – ohtlik reaalsus Juhtkiri: elab veel Beria, elab ikka veel Frank Appel: 2050. aastaks heitmevabaks? Mõeldav! (4) Postimees 1920. aastal: suurtööstuse aktsiaid koondatagu rohkemal arvul omale maale Kalev Stoicescu: kas Donbassi külmutatakse? (5) Kultuur Žürii: võidufilm jutustas lihtsa inimliku loo Grand prix' napsas film üksikust külamehest Mida ma vanemana valesti tegin? Kes on operaatorid Erik Põllumaa ja Ivar Taim? Sport Norra võitis kõik mis võimalik Manchesteri kaksikjuhtimine püsib Oliver Orav: südametunnistus ei lubanud võõrsile minna Imemees Klaebo püsib löömatuna Põlva Serviti löömatu kvaliteet Teadus Läbi aegade suurim leid muudab teadmisi lendavatest saurustest Tartu Kohtus süüdi jäänud Aivar Soobi umbusaldamine kukkus läbi (2) Ilves-Extra kaubamärk elab edasi Soome juubeli nädal pakub Tartus rohkelt avastamist Uus mobiilirakendus näitab kirjandusse mässitud linna Soome 100: Tartu – soome kirjanike linn Jüri Kõre: koalitsioonileping iseendaga (1) Meelelahutus Koomiks Sudoku

Kes on operaatorid Erik Põllumaa ja Ivar Taim?

2 min lugemist
Operaaatorid Ivar Taim (vasakul) ja Erik Põllumaa PÖFFi galal auhinda vastu võtmas. FOTO: PÖFF

Palju vastakaid arvamusi tekitanud Sulev Keeduse mängufilm «Mehetapja/Süütu/Vari» pärjati lõppenud PÖFFil nii parima muusika kui ka parima operaatoritöö auhinnaga. Filmi võtsid üles kaks noort kaamerameest, Balti Filmi- ja Meediakoolis õppinud Erik Põllumaa ja Ivar Taim. Põllumaa filmis linaloo kaks esimest novelli  – «Mehetapja» ja «Süütu» –  ning Ivar Taim viimase – «Vari».

Põllumaa, kelle varasemad tuntumad tööd on «Roukli» (rež Veiko Õunpuu) ja «Teesklejad» (rež Vallo Toomla), kirjeldas, et üritab oma töös alati kõigepealt mõista, mis on lavastaja visioon: «Mul on üldiselt olnud kõik tugeva oma visiooniga režissöörid, nii et proovin alati nendelt kõigepealt maksimumi kätte saada ning siis seda omalt poolt täiendada ja grupile edasi anda.»

Esimese novelli «Mehetapja» võtted olid Põllumaa sõnul mõnusalt keerulised, kuna ilm näitas ennast mitmest küljest ja ootamatused olid tavalised külalised. «Kuid pärast on hea tunne, kui oled millestki keerulisest läbi tulnud,» tõdeb ta. «Sulev oskab mõnusalt sellise õhustiku luua.»

«Sulev Keedus teeb Sulev Keeduse filmi ja see on veidi teistsugune kui teiste režissööridega,» räägib Ivar Taim, kelle tuntumatest töödest operaatorina võib nimetada filmi «Viimane Romeo» (rež Moonika Siimets). «Keeduse puhul on operaatori roll pigem kuulata ja püüda tema vähestest sõnadest midagi mõista ning olla sel teekonnal kaasas. Kindlasti ei ole see film, kus sul on operaatorina tohutult suur oma visioon.» Muu hulgas kaitses Taim ka äsja magistrikraadi Norra filmikoolis, mille lõpetas täispika kohaliku mängufilmiga.

Enne «Varju» filmimist ei vaadanud Taim ühtki Põllumaa filmitud lõiku ja seda teadlikult. Seetõttu tõdeb ta, et vahel oli juba tehtud loomingulistest otsustest raske aru saada ning jutuajamist Keedusega oli palju. «Sulev ütles, et pole ühegi operaatoriga nii palju rääkinud,» meenutab ta. «Vari» on kolmest novellist kahtlemata kõige sümbolistlikum ning et tegevus toimub tänapäeval, paljude võimaluste ajastul, oli operaatoril vahel keeruline konkreetset pidepunkti leida. «Mõtestasin selle lõpuks endale lahti nii, et tänapäeval on probleemid ja küsimused väiksemad, aga segasemad,» selgitas ta.

Miks tunnistati parimaks just «Mehetapja/Süütu/Vari» kaameratöö? Erik Põllumaa leiab, et võtmesõnaks on tervik. «Kuigi oli kaks operaatorit, teeb Sulevi nägemus selle lõpuks ikka ühtseks,» märkis ta. Ivar Taim lisas, et tänapäeval, mil filmi tehakse tihti telesarja stiilis – paneme näitlejad paika ja võtame selle asja üles –, jutustab Keedus ikkagi lugu klassikalises filmikeeles, kus on olulised kõik detailid, valguse ja varju suhe ning kadreering. Ülimat kompromissitust kaamera jätte jääva suhtes illustreerib ka Keeduse suhe rekvisiitidesse. «Kui meil ei ole päris õiget asja, siis me filmi ei tee,» kirjeldas Taim.

Seotud lood
02.12.2017 05.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto