Sisukord
Muusika
Postimees
18.02.2020
Lapsele võib kõige ohtlikum olla kodu Eesti Paarisaja õpetaja keeleoskus alla nõutu Apteegiketid ootavad riigikogu järgmist käiku Saeveskit ähvardab materjalipuudus Majandus Yandex.Taxi tegutseb Eestis seadusvastaselt (7) Alaealine saab poest suitsu ja viina lihtsa vaevaga Välismaa Lätlased kutsuvad tüli tõttu boikoteerima Taani suhkrut ja Lego klotse (10) Torm Dennis uputas Suurbritanniat Turistitõkke püstitamine Rooma sümboli ümber ärritab ajaloolasi Arvamus Juhtkiri: igav ja turvaline Balti riik (2) Aimar Altosaar: hoiame oma au ja väärikust (2) Krista Kodres: humanitaarteadused, kunstid ning teadmistepõhine Eesti Neeme Raud: Trump peab silmas raha ja kasu Sandra Haugas: haridus ja pered ei vaja koolikatseid (2) Meie Eesti Erkki Koort: Kanuti aed ja uusarendus (1) Helina Maasing: kuidas luua linnaplaneerimisega turvatunnet Kultuur Põhjus, miks ameeriklased Trumpi valivad (3) Sport Imelaps Hålandi suur unistus: Dortmundi kaudu Inglismaa meistriks Uus spordiseadus piirab sportlastele suurte stipendiumide maksmist Tervis Eestlane Aasias – kuidas trotsida koroonaviirust? Tartu Trammi Tartusse toomiseks kulub kümme aastat ja 400 miljonit eurot (7) Mait Raava: kliinikum peab valima endale arstist juhi (1) Eili Arula: Eesti Laulu on Tartusse väga vaja Tartumaa Kuldse Tammeoksa kandjate read täienevad Hotellipidajatel tuleb üha enam arvestada lastega peredega BMX-krossis tõid tartlased karikavõistlustelt mitu esikohta Veel neli kuud ning soomeugrilased peavad Eesti Rahva Muuseumis maailmakongressi Meelelahutus Koomiks Sudoku

«Regular Crisis». Kantaat püsivast kriisiolukorrast

3 min lugemist

1. detsembril toimus Estonia kontserdisaalis omanäoline kontsert-üritus, kui esitleti multimeediakantaati «Regular Crisis», mis kujutas endast video- ja performance-kunstniku Marina Landia samanimelise filmi linastust koos filmi soundtrack’i kontsertesitlusega, mille eest kandsid hoolt dirigent Kristjan Järvi ja ERSO. Film portreteeris ärimaailma vägevaid, kes rääkisid, miks me pidevalt ühest kriisist teise purjetame. Enne kantaati peeti maha kantaadipikkune paneeldiskussioon. 

Vestlusringis võtsid sõna õhtu põhiürituse eest vastutavad Landia ja Järvi, europarlamendi saadik Kaja Kallas ning filmis kõnelenud Ventura Groupi tegevjuht Mohammed El Husseiny. Vestlust juhtis Postimehe peatoimetaja Lauri Hussar. Kuigi arutelu oli pikk, suurt vilja see ei kandnud, kuna põhimõtteliselt püüti astuda edasi sealt, kuhu filmis üles astunud ärieliit välja jõudis, ehk eikusagilt, ja jõuti samasse punkti tagasi.

Landia teoses jäi ühehäälselt kõlama seisukoht, et keegi ei tea tegelikult mitte midagi. Parimal juhul mõistavad spetsialistid oma kitsa eriala piires toimuvat, aga suurt pilti ei hooma keegi. Samuti leidsid filmis osalenud pea üksmeelselt, et vaba turg tähendab vabu inimesi ning konkurents on tähtis majanduskatalüsaator ja progressi nurgakivi. Mille vastu vist ongi raske vaielda.

Vaidluskoht oli, kas peaks olema veel mingi turgu reguleeriv mehhanism, et tulevasi kriise ja kollapseid ära hoida, või kas üldse peakski neid ära hoidma, kuivõrd vabaturumajandus on evolutsiooniline nähtus ja kriisid on süsteemi isepuhastusprotseduurid, mis loovad võimalusi nn loovaks lammutuseks (creative destruction), kus nõrgad kõrvale heidetakse, et tugevamatele teed teha.

Enamik intervjuudest oli üles võetud intervjueeritava kabinetis ehk ruumides, kus maailmamajandust mõjutavaid otsuseid iga päev vastu võetakse. Vahele näidati toole, millel suured majandusinimesed istusid, tühjana, andes mõista, et tegelikult ei ole vahet, kes nende toolil istub, süsteem toodab ennast ise ja kes parasjagu toolil istub, on pigem juhus. Informandid ütlesid ka ise, et neil on elus hirmsasti vedanud, sest on saanud tegeleda sellega, mis meeldib, ja jõudnud sinna, kus nad on.

Vastates Hussari küsimusele, millistes toonides võtab majandust ja selle tulevikku kommenteerida õhtu põhiüritus ehk kantaat, kas teos tuleb mažooris või minooris, ütles Järvi, et majandus oli vaid õhtu teema või ettekääne, et uurida inimese olukorda laiemalt. Järvi lisas, et muusikal on võime rääkida asjadest universaalsemalt kui ühe helistiku suunurkade suund või majandusprognoosid.

Hollandi ühiskonnakriitilise helilooja Louis Andriesseni, indie-rock’i ansambli The National kitarristi Bryce Dessneri, alternatiiv-rock’i ansambli Radiohead kitarristi ja klahvpillimängija Jonny Greenwoodi, leedu helilooja Gediminas Gelgotase ja Kristjan Järvi muusika  tõmbas kuulajad esimesest taktist õhku ja kandis kaasa. Kantaat tõestas, miks muusikat või kunsti üldse vaja on. Kui sõnad enam ei avita või otsa saavad, aitab just kujund ületada mentaalseid piire ja näha asjade taha ning tunnetada nende varjatud sisemisi seoseid.

Kui püüda siiski otsida sõnu, et kirjeldada inimese olukorda, nii nagu kantaat seda teha võis, võtaksin appi hoopis iisraeli ajaloolase  Yuval Noah Harari raamatu «Sapiens», mille keskne mõte on, et Homo sapiens on osutunud kõige edukamaks inimeseks ja tõrjunud kõrvale konkurendid, nagu näiteks neandertaallased, tänu oma võimele uskuda ühiseid väljamõeldisi.

Religioonid, rahvad, raha, ütleb Harari, on kõik inimeste väljamõeldised, mis on võimaldanud ulatuslikku koostööd ja elukorraldust. See omadus on aidanud meil saada liigina planeedi valitsejateks, kuid sel on ka oma varjupool. Nimelt on inimestel väga raske vahet teha, mis on päris ja mis väljamõeldis, ning see põhjustab palju häda ja konflikte.  

Peale leidlikule diagnoosi pakub Harari välja tõhusa nipi, kuidas segaduses hakkama saada. Ta ütleb, et parim test, mis päris ja mis mitte, on nn kannatuse test. Rahvas ei saa kannatada, see ei tunne valu ega hirmu, sel pole teadvust. Isegi kui ta kaotab sõja, kannatavad sõdurid, tsiviilelanikud, mitte rahvas. Samamoodi ei saa kannatada korporatsioon või naelsterling, kui see kaotab oma väärtust. Kõik need nimetatud asjad on väljamõeldised. Kui me seda vahet teadvustame, hakkame võib-olla üksteist ja loomigi palju paremini kohtlema.

**

Globaalse majanduse kantaat «Regular Crisis»
Marina Landia film Louis Andriesseni, Bryce Dessneri, Jonny Greenwoodi, Gediminas Gelgotase ja Kristjan Järvi muusikaga
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Dirigent Kristjan Järvi

Estonia Kontserdisaalis 1. detsembril

Seotud lood
17.02.2020 18.02.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto