Sisukord
Arvamus
Tänane leht
06.12.2017
Eesti Koolivõimlas vajuvad normid unustusse Narkomaanid: mitte midagi pole praegu saada (17) Ajalooline hetk: fentanüüliäri pandi seisma (6) Koolikius jõudis esimest korda riigikohtusse Mikser teeb ettepaneku jätta laevakaitsjate kulud riigi kanda (8) Majandus Kas Eesti on uus Soome? (2) Välismaa Maailm värvub Soome auks sinivalgeks Saakašvili tekitas Kiievis kaose Suure ringi küsimus Suurbritannias: kes kontrollib Brexiti läbirääkimisi? Mille poolest on Soome maailmas tuntud? Arvamus Juhtkiri: tere tulemast koju, kadunud pojad! (1) Katrin Idla ja Marek Strandberg: maul halten und weiter spritzen!* (8) Edasi 1988. aastal: kuidas teha krambambulit Gunnar Okk: vennasrahvaste kultuurisild (1) Lugeja kiri: ukselt ukseni ühistransport Kaupo Meiel: Soome-oht (13) Erkki Bahovski: sajand iseseisvust (3) Kultuur Tühjuse nauding (1) Kes siis veel, kui mitte meie − keskpärased inimesed? Joanna Kalmu kättemaks mugavustagurlastele (1) Sport ROK ei kommenteeri endiselt Šmigun-Vähi dopingujuhtumit (1) Andres Sõbra korvpallikommentaar: Kairys tuli CVd täiendama, mitte meie korvpalli arendama ROK päästis, mis päästa andis - Venemaale olümpiakeeld! Palju õnne, põhjanaabrid! Teil on 100-aastane riik ja vägevad spordisangarid! Tartu Säravaimad noorteadlased pälvisid preemia Otepää vallavalitsus lubab kasutada kasutusloata kultuurikeskust (2) Aasta ettevõtlik õppur on kätt proovinud mitmes firmas ja pürgib suusatamises tippu Tartu Postimehe piparkoogivõistlus tuleb taas Soome 100: kuidas oleks elu Soometa? Eksinud suures maailmas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Erkki Bahovski: sajand iseseisvust

2 min lugemist
Erkki Bahovski. FOTO: Erakogu

Täna täitub iseseisval Soomel 100 aastat. Maailma ajaloo vaatenurgast tundub 100 aastat muidugi lühikese hetkena, kuid tegelikult on 20. sajandi verist ajalugu arvestades 100 aastat väikeriigi iseseisvust ikkagi suur saavutus.

Kui võtta Euroopas need riigid, mis tekkisid Esimese maailmasõja tulemusel, on Soome ainus, kes on olnud 100 aastat järjepanu iseseisev. Soome kuulutas end iseseisvaks 1917. aastal, seega tegelikult veel Esimese maailmasõja ajal, ning järgmisel, 1918. aastal kuulutasid end iseseisvaks veel Eesti, Läti, Leedu, Gruusia, Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaan. Ukraina kuulutas vabariigi välja 1917. aastal. Ükski neist ei jäänud 20. sajandil pidevalt iseseisvaks. Sama lugu on ka iseseisvunud Austria, Ungari, Jugoslaavia ja Tšehhoslovakkiaga.

Seega tuleb Soome näitel küsida, mis on need põhjused, miks väikeriik suudab püsida sajandi iseseisvana. Seda eriti sajandil, mida iseloomustavad industriaalsed sõjad, genotsiid, suurriikide vastasseis ja tuumasõja oht.

Lihtne vastus, aga samas õige vastus oleks soomlaste tahe olla iseseisev. Ent katsugem siiski veidi soomlaste iseseisvustahet lahti seletada.

Soome algus ei olnud lihtne – riik oli räsitud kodusõjast ja jättis Talvesõjani – mõne järgi jätkus probleem ka hiljem – ühiskonda püsiva haava. Nagu Eestigi pidi Soome elama pidevalt oma suure idanaabri varjus, kuid mõlema riigi õnneks polnud suur naaber oma siseprobleemide tõttu (ka kodusõda, näljahädad, Stalini-vastase opositsiooni vaigistamine, kollektiviseerimine ja industrialiseerimine) kuni 1930. aastate lõpuni valmis otsustavateks sammudeks.

Tõehetk tuligi Soomel 1939. aastal, kui riik oli otsustanud osutada Nõukogude Liidule sõjalist vastupanu. Varasemad näited ei olnud kuigi julgustavad – ebademokraatlikud Balti riigid olid alla andnud, Poola oli alistatud, kuid ka täiesti demokraatlik Tšehhoslovakkia oli kummardanud Hitleri ees. Talvesõja alguseks polnud Tšehhoslovakkiat enam olemas.

Soome jäi Talve- ja Jätkusõjas püsima ning pidi looma selle tulemusena oma väikse paralleeluniversumi ehk suhtluskultuuri Nõukogude Liiduga, mis tähendas asjade nimetamist teiste nimedega. Samal ajal jäi Soome välispoliitika ülesandeks läänele näidata, et Soome on ikkagi täiesti normaalne demokraatlik riik. Põhimõtteliselt tähendabki soometumine balanseerimist selle kahe suuna vahel ehk fakiiri köietrikki, nagu on kirjutanud Soome välispoliitika grand old man Max Jakobson.

Soometumise poliitika koos oma ebameeldivustega siiski töötas ja nii oli Soomel mõnevõrra raskem tüürida uutesse vetesse, kui Nõukogude Liit oli kokku kukkunud. Olid ju vanad käitumismallid nii tugevalt poliitilisse eliiti juurdunud. Soome küll ühines Euroopa Liiduga 1995. aastal, ent pole tänini astunud NATOsse. Rahvas lihtsalt ei taha seda – viimatine avaliku arvamuse uuring näitas, et üksnes 22 protsenti soomlastest toetas alliansiga liitumist. Euroopa Liidu liikmesus, arvestades veel majandus- ja rahandus- ning rändekriisi, on ka Soomet sundinud mõtestama, mida iseseisvus 21. sajandil tähendab ja mida selle hoidmiseks tegema peaks.

Kui kokku võtta, siis on Soome poliitika olnud Carl von Clausewitzi kuulsa aksioomi «sõda on poliitika teiste vahenditega» järgimine. Ehk siis vajadusel on oma poliitikat, oma tahet olla iseseisev kaitstud ka sõjaga. Soov oma riigi järele on olnud 100 aasta jooksul määrava tähtsusega. Väikeriikidel on ehk 21. sajandil lootust.

Seotud lood
05.12.2017 07.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto