Sisukord
Arvamus
Tänane leht
06.12.2017
Eesti Koolivõimlas vajuvad normid unustusse Narkomaanid: mitte midagi pole praegu saada (17) Ajalooline hetk: fentanüüliäri pandi seisma (6) Koolikius jõudis esimest korda riigikohtusse Mikser teeb ettepaneku jätta laevakaitsjate kulud riigi kanda (8) Majandus Kas Eesti on uus Soome? (2) Välismaa Maailm värvub Soome auks sinivalgeks Saakašvili tekitas Kiievis kaose Suure ringi küsimus Suurbritannias: kes kontrollib Brexiti läbirääkimisi? Mille poolest on Soome maailmas tuntud? Arvamus Juhtkiri: tere tulemast koju, kadunud pojad! (1) Katrin Idla ja Marek Strandberg: maul halten und weiter spritzen!* (8) Edasi 1988. aastal: kuidas teha krambambulit Gunnar Okk: vennasrahvaste kultuurisild (1) Lugeja kiri: ukselt ukseni ühistransport Kaupo Meiel: Soome-oht (13) Erkki Bahovski: sajand iseseisvust (3) Kultuur Tühjuse nauding (1) Kes siis veel, kui mitte meie − keskpärased inimesed? Joanna Kalmu kättemaks mugavustagurlastele (1) Sport ROK ei kommenteeri endiselt Šmigun-Vähi dopingujuhtumit (1) Andres Sõbra korvpallikommentaar: Kairys tuli CVd täiendama, mitte meie korvpalli arendama ROK päästis, mis päästa andis - Venemaale olümpiakeeld! Palju õnne, põhjanaabrid! Teil on 100-aastane riik ja vägevad spordisangarid! Tartu Säravaimad noorteadlased pälvisid preemia Otepää vallavalitsus lubab kasutada kasutusloata kultuurikeskust (2) Aasta ettevõtlik õppur on kätt proovinud mitmes firmas ja pürgib suusatamises tippu Tartu Postimehe piparkoogivõistlus tuleb taas Soome 100: kuidas oleks elu Soometa? Eksinud suures maailmas Meelelahutus Koomiks Sudoku

Lugeja kiri: ukselt ukseni ühistransport

1 min lugemist
Linnaliiklus FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Lugeja Erik Tiits kirjutab, kuidas digitaliseerimine võiks tulevikus kardinaalselt muuta linnaliiklust ja inimeste ühistranspordi kasutamist.

Ülemäärane autostumine on arenenud riikides üks suurimaid transpordiprobleeme. Maailmas on 1,2 miljardit autot ning 2035. aastaks usutakse nende arv kasvavat kahe miljardini. Seejuures on keskmine eratarbimises olev auto kasutuses vaid 5% võimalikust ajast ehk 80 minutit ööpäevas. Kõik see tähendab tohutut õhusaastet, meeletuid ummikuid ja puudulikku elukvaliteeti ning on viinud transpordisektori suurima murrangu lävele alates auto leiutamisest.

Muutused on võimalikud, sest lisaks teravale probleemile on praegu tekkimas ka tehnoloogiline võimekus selle lahendamiseks moel, mis ei tähenda inimestele olulist kaotust kvaliteedis ja mugavuses.

Kujutlegem olukorda, kus puuduvad ühistranspordi liinimarsruudid, bussipeatused ja sõiduplaanid. Iga inimene annab nutiseadme vahendusel lihtsalt teada, kuhu ja millal ta sõita soovib (näiteks: «esimesel võimalusel regionaalhaigla juurde», «kella 12.00ks Vabaduse väljakule» jne). Ühistranspordirakendus haldab reaalajas kõiki esitatud, muudetud ja tühistatud tellimusi, leides optimaalsed marsruudid ning optimaalse mahutavusega sõiduvahendid.

Loomulikult oleks selline süsteem iseõppiv kõigi kasutajate individuaalsete soovide ja harjumuste ning tipptundide suurema liiklusintensiivsuse suhtes. Ka sõidu eest makstav tasu võiks muu hulgas olla sõltuvuses selle täitmise kiirusest ning sellest, kas transporti soovitakse koduukse ette või ollakse valmis jalutama viis minutit mõnda «pop-up-peatusesse», mis asub parajasti samas suunas sõita soovivatest inimestest võrdsel kaugusel.

Eelkirjeldatud visioon, mis ehk tänasel päeval pisut ulmelisena võib tunduda, ent teenusekeskne transpordisüsteem ehk nn Mobility as a Service ei pruugigi olla eriti kauge tulevik. Pilootprojektide ettevalmistused ja katsetused juba toimuvad ning miks ei võiks meie väike e-riik ka siinkohal olla maailmale suunanäitajaks?

Erik Tiits, CGI Eesti ärijuht

Seotud lood
    05.12.2017 07.12.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto