Sisukord
Arvamus
Postimees
09.12.2017
Eesti Psühhiaater: kui käsi kirvega tõuseb, on juba hilja (7) Grigori Rodtšenkov – mees, kes reetis Venemaa (14) Suurbritannias arvestatakse ohtu haige tervisele Koolikiusamine viis poisid kohtupinki (6) Viru-Nigula pastoraadihoones paljastus siivutu saladus (28) Viru tänava lillemüügikioskid pannakse ükshaaval oksjonile Kallase sõnavõtt pani Pevkuri tegutsema (4) Välismaa Mihheil Saakašvili – revolutsionäär. Made in Georgia* (8) Ukraina režissöör: osa inimesi lõikab Tšornobõlist siiani suurt kasu Sotsid jätsid Merkelile ukse irvakile (1) PERSOON. Esimene keelatud kirjanik vabas Ukrainas Brexiti asjas viimaks läbimurre Arvamus Tõnis Oja: kui Linnamäe Peekon oleks börsil (2) Mihheil Saakašvili – revolutsionäär. Made in Georgia* (8) Juhtkiri: Reformierakonna mulksuv katlake (7) Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks (12) Grigori Rodtšenkov – mees, kes reetis Venemaa (14) Ene Pajula veste: mammi annab endale aru, et poliitikas vahendeid ei valita (3) Jaak Jõerüüt: diplomaatia ja rahvuslus (25) EKI keelekool: miks Soome on Soome? Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga Postimees 1991. aastal: Minski tippkohtumine vähendab N. Liidu loojate ringi Sport Rain Veideman koges Itaalias temperamentse treeneri töömaneere Mart Soidro: aasta sportlastest. Kõrvalseisja pilguga Joomine dressides? Või hullud staadionil? Olümpiavõitja võitleb karmi haigusega Blogi: Talihärm tegi karjääri parima võistluse Tarbija Kuidas valida kunstkuuske? AK Selgusid selle aasta suurimad arhitektuurisaavutused Võhumõõkhäbemega naine Kas suudaksid elada teadmisega, et Bono on sinus pettunud? Veneetsia biennaal 2017 – kvantiteedi domineerimine kvaliteedi üle Tume tulevik on fantastiline minevik Otsida, et leida; kannatada, et elada ja armastada (2) Tegelikult ei saanud ükski hobune konsuliks Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga Arter Valdo Kalm: juurteta inimesed on kurb vaatepilt Kingid paki lustiga ja loovalt iPhone kümnes* on täiesti normaalne telefon (1) Eesti menusaate anatoomia Jüri Kolk: mürapõrgu (1) Filmiarvustus «Ilmaratas»: lopergune ilmaratas Eesti laste seas levib limalembus Soojenda end üles - tee ise glögi Ehted ja kleidid – kuidas neid kokku panna? Joomine dressides? Või hullud staadionil? Maailma parimad pipraveskid Meelelahutus Koomiks Sudoku

EKI keelekool: miks Soome on Soome?

2 min lugemist
Geda Paulsen FOTO: Eest Keele Instituut

Kuna kätte on jõudnud Soome vabariigi ja omariikluse ümmargune juubel, tundub olevat omal kohal arutleda küsimuse üle, miks me õieti kutsume oma põhjanaabrit Soomeks.

Kuidas seletavad keeleajaloo uurijad soomet? Lähemal vaatlusel selgub üsna pea, et tegu on juhtumiga, mille puhul tuleb möönda, et seosed peituvad ajaloo hämarusse ning kindlat vastust polegi.

Geograafilises mõttes viitab Suomi algselt kitsamalt Edela-Soome alale, praegusele Varsinais-Suomi (Päris-Soome) maakonnale. Osa-tervikusuhte järgi on ka Eesti saanud oma nime Viro soome keeles – lähim ja tihedaimate kontaktidega ala põhjakaldalt vaadates on ikka olnud Virumaa.

Varaseimad uurimused on püüdnud sõna soome seostada soome keele häälikuliselt lähedaste sõnadega, eesti keeleski leiduvate sõnadega soo, soomus või soovima. Neil sõnadel on olemas vasted läänemeresoome keeltes. Lisaks on nähtud seoseid ka näiteks sõnaga suomia, mis tähendab ’lüüa; nüpeldada’ (kuna soomlased on kanged taplema, nagu tõdeb Kaisa Häkkinen). Sarnaste sõnatüvede olemasolu lähemates sugulaskeeltes aga ei ole veel iseenesest tõestus suguluse kohta. Soome seostamise vastu näiteks sõnaga soomaa räägib kasvõi fakt, millele viitavad mh Riho Grünthal ja Kirsti Aapala – Suomi levis Soome soiseimatele aladele suhteliselt hilja. Soome keele etümoloogiasõnaraamat «Soome sõnade algupära» tõdeb, et ühtegi neist sõnadest ei saa pidada suomi aluseks osalt sõnamoodustuse, osalt tähendussuhete seaduspärade tõttu.

Hilisemates uurimustes on pakutud, et suomi on hoopis laensõna, mis on jõudnud soome keelde kontaktide kaudu balti keeltega (ja sedakaudu indoeuroopa keelkonnaga). Üks selline oletus seostub balti tüvega, mis on võinud mingil arenguetapil esineda kujul žemē ’maa’ (seda hüpoteesi on testinud näiteks Jorma Koivulehto). Võrdluseks võib jälle tuua eestlaste kombe, kes on ennast ilmselt märksa kauem kutsunud maarahvaks kui eestlasteks.

Kolmas võimalus on, et tegemist on vana isikunimega. Frangi riigi aastaraamatus aastast 811 esineb Taani kuninga Hemmingi kaaskonnas Heiligeni rahu läbirääkimistel keegi Suomi-nimeline ülik – seda võib Tuomo Pekkaneni arvates pidada (teatud annuse skepsisega) vanimaks nime kirjalikuks märkeks.

Olgu siis tegemist algselt isiku- või kohanimega, selget algupära sõnale Soome ei tundu olevat võimalik anda. Nii nende nimedega vahel ongi. Meenub minu kunagine ungari keele õpetaja, kes vabandas ungari keele keerukusi alandliku kummarduse saatel: «Ajaloolised põhjused…» See seletus sobib hästi ka siia. Igal juhul: palju õnne, Soome!

Seotud lood
08.12.2017 11.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto