Sisukord
AK
Postimees
09.12.2017
Eesti Psühhiaater: kui käsi kirvega tõuseb, on juba hilja (7) Grigori Rodtšenkov – mees, kes reetis Venemaa (14) Suurbritannias arvestatakse ohtu haige tervisele Koolikiusamine viis poisid kohtupinki (6) Viru-Nigula pastoraadihoones paljastus siivutu saladus (28) Viru tänava lillemüügikioskid pannakse ükshaaval oksjonile Kallase sõnavõtt pani Pevkuri tegutsema (4) Välismaa Mihheil Saakašvili – revolutsionäär. Made in Georgia* (8) Ukraina režissöör: osa inimesi lõikab Tšornobõlist siiani suurt kasu Sotsid jätsid Merkelile ukse irvakile (1) PERSOON. Esimene keelatud kirjanik vabas Ukrainas Brexiti asjas viimaks läbimurre Arvamus Tõnis Oja: kui Linnamäe Peekon oleks börsil (2) Mihheil Saakašvili – revolutsionäär. Made in Georgia* (8) Juhtkiri: Reformierakonna mulksuv katlake (7) Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks (12) Grigori Rodtšenkov – mees, kes reetis Venemaa (14) Ene Pajula veste: mammi annab endale aru, et poliitikas vahendeid ei valita (3) Jaak Jõerüüt: diplomaatia ja rahvuslus (25) EKI keelekool: miks Soome on Soome? Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga Postimees 1991. aastal: Minski tippkohtumine vähendab N. Liidu loojate ringi Sport Rain Veideman koges Itaalias temperamentse treeneri töömaneere Mart Soidro: aasta sportlastest. Kõrvalseisja pilguga Joomine dressides? Või hullud staadionil? Olümpiavõitja võitleb karmi haigusega Blogi: Talihärm tegi karjääri parima võistluse Tarbija Kuidas valida kunstkuuske? AK Selgusid selle aasta suurimad arhitektuurisaavutused Võhumõõkhäbemega naine Kas suudaksid elada teadmisega, et Bono on sinus pettunud? Veneetsia biennaal 2017 – kvantiteedi domineerimine kvaliteedi üle Tume tulevik on fantastiline minevik Otsida, et leida; kannatada, et elada ja armastada (2) Tegelikult ei saanud ükski hobune konsuliks Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga Arter Valdo Kalm: juurteta inimesed on kurb vaatepilt Kingid paki lustiga ja loovalt iPhone kümnes* on täiesti normaalne telefon (1) Eesti menusaate anatoomia Jüri Kolk: mürapõrgu (1) Filmiarvustus «Ilmaratas»: lopergune ilmaratas Eesti laste seas levib limalembus Soojenda end üles - tee ise glögi Ehted ja kleidid – kuidas neid kokku panna? Joomine dressides? Või hullud staadionil? Maailma parimad pipraveskid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga

2 min lugemist

See kohtumine avardas mu maailmapilti ja mõjutas mu edasist elukäiku sedavõrd, et olen tänaseni läbi kaamerasilma jälginud soomepoiste tegemisi.

Oli novembri lõpp 1990. Töötasin ETA fototoimetuses ja avanes võimalus minna paariks nädalaks Soome suuruselt teise päevalehe Aamulehti toimetusse, n-ö töökorraldusega tutvuma. Ärasõidu eel pakkus ETA tollane peadirektor Aimar Jugaste välja idee, et võiksin Tamperes olles teha intervjuu ühe soomepoiste juhi Eero Kiveläga. Kohale jõudnuna kohtusin lehe peatoimetaja Raimo Seppäläga, kes pärast üldist tutvustust tundis huvi, kas mul on mingeid erisoove. Rääkisin Eero Kiveläst. Hetkeks saabus vaikus, Seppälä tõusis püsti ja teatas: „See on neile suur au, et tunned huvi Tampere aukodaniku, Mannerheimi Risti rüütli nr 9 Eero Kivelä vastu. Kui vajad abi, aitame.“

Alustuseks täiendasin oma teadmisi ajaloost toimetuse raamatukogus ja uurisin materjale Jätkusõja, soomepoiste ja Kivelä kohta. Tunnistan ausalt, et minu teadmised sellest perioodist ja Soome sõdadest Venemaaga olid üsna tagasihoidlikud. Kui Kiveläle helistasin, vastas tema hooldaja-adjutant. Kui rääkisin intervjuusoovist, palus ta järgmisel päeval ühendust võtta. Kivelä raviarst lubas siis meile tunnise kohtumise.

Ootasin neid hetki põnevusega. Kui olin end tutvustanud, asus Eero Kivelä (1908–1992) kohe teema juurde. Märkasin, et ta kodus oli aukohal JR200 SÜ vimpel, mille olid talle kohtumisel kinkinud soomepoisid Rootsist. Klaasitud kapis olid talle antud autasud, seinal kaardid, pildid jm sõjamälestustega seotu. Tegin mõned pildid ning aega kokku hoides asusime jutu juurde.

Kiveläl oli siiralt hea meel, et teda Eestis mäletati ja tema vastu huvi tunti. Alustuseks rääkisime olukorrast Eestis, millega ta hästi kursis oli, ning seejärel läks jutt juba eesti vabatahtlike Soome tulekule ja võitlusteele Jätkusõjas. Esialgu olid soomepoisid jalaväerügemendis JR47 III pataljoni koosseisus, mida juhtis major Claes Gripenberg.

Soome armees eestlaste arvu kasvades formeeriti ülemjuhataja Mannerheimi päevakäsuga veebruaris 1944 omaette rügement JR200, kuhu koondati peaaegu enamik Soome maavägedes teeninud vabatahtlikest eestlastest. JR200 ülemaks määrati Eesti Kõrgema Sõjakooli lõpetanud soomlane, kolonelleitnant Eino Kuusela ja I pataljoni ülemaks Mannerheimi Risti rüütel, major Eero Kivelä. (Lisan, et need juhid olid meeste poolt igati soositud.) Rügement moodustati kindla plaaniga luua Eesti kaitseväele uus põhi ja seetõttu oli olulisim ohvitseride põhjalik ettevalmistamine.

Väljaõpe toimus tagalas Jalkala õppelaagris ja kestis seal kuni Punaarmee suurrünnakuni 9. juunil 1944 Karjala kannasel. Jalkalas asunud JR200 I pataljon viidi  järgmisel päeval  rindele ja peeti raskeid lahinguid. Juuli keskel jäi neile kaitsta rindelõik Vuoksi lähedal ja seal võideldi kuni augusti keskpaigani, mil rügement rindelt tagasi tõmmati. Ülemjuhataja käsuga saadeti JR200 laiali ja 1944. aasta 19. augusti öösel tõi laev umbes 1800 soomepoissi Hankost Eestisse, et jätkata võitlust pealetungiva Punaarmeega.

Eero Kivelä avaldas oma jutus korduvalt tunnustust eesti vabatahtlikele, tublidele võitlejatele, kellega tal oli au koos olla ja kes täitsid neile pandud kohustused auga.

Kui sündis idee püstitada Luumäele, kus asus enne Jalkala soomepoiste õppekeskus, JR200 mälestusmärk, oli ka Eero Kivelä kohe selle toetaja.

Seotud lood
    08.12.2017 11.12.2017
    EELMINE
    JÄRGMINE
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
    LOGI SISSE
    Sul ei ole kontot?
    Loo Minu Meedia konto