Sisukord
Kultuur
Postimees
09.12.2017
Eesti Psühhiaater: kui käsi kirvega tõuseb, on juba hilja (7) Grigori Rodtšenkov – mees, kes reetis Venemaa (14) Suurbritannias arvestatakse ohtu haige tervisele Koolikiusamine viis poisid kohtupinki (6) Viru-Nigula pastoraadihoones paljastus siivutu saladus (28) Viru tänava lillemüügikioskid pannakse ükshaaval oksjonile Kallase sõnavõtt pani Pevkuri tegutsema (4) Välismaa Mihheil Saakašvili – revolutsionäär. Made in Georgia* (8) Ukraina režissöör: osa inimesi lõikab Tšornobõlist siiani suurt kasu Sotsid jätsid Merkelile ukse irvakile (1) PERSOON. Esimene keelatud kirjanik vabas Ukrainas Brexiti asjas viimaks läbimurre Arvamus Tõnis Oja: kui Linnamäe Peekon oleks börsil (2) Mihheil Saakašvili – revolutsionäär. Made in Georgia* (8) Juhtkiri: Reformierakonna mulksuv katlake (7) Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks (12) Grigori Rodtšenkov – mees, kes reetis Venemaa (14) Ene Pajula veste: mammi annab endale aru, et poliitikas vahendeid ei valita (3) Jaak Jõerüüt: diplomaatia ja rahvuslus (25) EKI keelekool: miks Soome on Soome? Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga Postimees 1991. aastal: Minski tippkohtumine vähendab N. Liidu loojate ringi Sport Rain Veideman koges Itaalias temperamentse treeneri töömaneere Mart Soidro: aasta sportlastest. Kõrvalseisja pilguga Joomine dressides? Või hullud staadionil? Olümpiavõitja võitleb karmi haigusega Blogi: Talihärm tegi karjääri parima võistluse Tarbija Kuidas valida kunstkuuske? AK Selgusid selle aasta suurimad arhitektuurisaavutused Võhumõõkhäbemega naine Kas suudaksid elada teadmisega, et Bono on sinus pettunud? Veneetsia biennaal 2017 – kvantiteedi domineerimine kvaliteedi üle Tume tulevik on fantastiline minevik Otsida, et leida; kannatada, et elada ja armastada (2) Tegelikult ei saanud ükski hobune konsuliks Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga Arter Valdo Kalm: juurteta inimesed on kurb vaatepilt Kingid paki lustiga ja loovalt iPhone kümnes* on täiesti normaalne telefon (1) Eesti menusaate anatoomia Jüri Kolk: mürapõrgu (1) Filmiarvustus «Ilmaratas»: lopergune ilmaratas Eesti laste seas levib limalembus Soojenda end üles - tee ise glögi Ehted ja kleidid – kuidas neid kokku panna? Joomine dressides? Või hullud staadionil? Maailma parimad pipraveskid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Selgusid selle aasta suurimad arhitektuurisaavutused

5 min lugemist
Eesti Rahva Muuseum FOTO: Foto: BTH Studio

Reedel, 8. detsembril selgusid selle aasta suurimad saavutused arhitektuurivaldkonnas. Telliskivi Loomelinnaku Vabal Laval toimunud pidulikul auhinnatseremoonial anti üle nii Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali, Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu kui ka Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiad. Lisaks kuulutati välja Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ühine, Vello Asi nimeline tudengipreemia ning ühtlasi esitleti raamatuid «Eesti Arhitektuuripreemiad 2017» ja «Ruumipilt 2017».

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali aastapreemiad

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital nimetas auhinnakandidaatideks kolmest valdkonnast 25 objekti. Žürii liige ja kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali esimees aastatel 2015–2017 Eero Jürgenson kirjeldas žürii tegevust nõnda: «Žürii eesmärk on olnud välja tuua ja esile tõsta valdkonna parimad saavutused. Auhinnakonkursi tulemused kokku annavad hea kuldlõike meie arhitektuurimaastikul toimuvast. Siia on koondunud tugevad ideed, targalt tehtud töö ja arhitektuuri lõpptarbija rahulolu. Sellisel viisil sündinud planeeringud, majad, ruumid ja maastikud kõnetavad kõige paremini avalikkust, tekitavad harjumuse tarbida head arhitektuuri ning tõstavad meie erialade mainet.» Žüriisse kuulusid veel Ingrid Ruudi, Monika Järg, Peeter Pere, Paco Ulman, Siiri Vallner ja Merle Karro-Kalberg.

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali maastikuarhitektuuri preemia 2017 sai Roosi tänav Tartus (maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks (Kino Maastikuarhitektid); arhitektid Toomas Paaver ja Tõnu Laanemäe (PAIK arhitektid), maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong (TajuRuum))

Žürii: «Roosi tänav seob vaheväravana kokku ERMi ja Tartu linnasüdame. Lisaks tekib Roosi tänava näol Tartu jaoks uut tüüpi tänav-väljak, mis peale huvitava teekonna pakub soovijaile viibimiskohti, tegevust ja vaatamist. Tänav on linnaruumiliselt mugav, sidus ja atraktiivne, eelistatud on jalakäijad-kergliiklejad.»

Roosi tänav Tartus FOTO: Tõnu Tunnel

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali sisearhitektuuripreemia 2017 sai rahvusarhiiv Noora (sisearhitektuur Tüüne-Kristin Vaikla, Urmo Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe ja Maarja Varkki (Vaikla Studio); arhitektuur Illimar Truverk, Sander Aas (Arhitekt 11), kaasa töötas Margus Soonets)

Žürii: «Kvaliteetse ja läbimõeldud ruumi eest. Lahendus mõjub terviklikuna, arhitektuursest kontseptsioonist detailideni.»

Rahvusarhiiv Noora FOTO: Tõnu Tunnel

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali arhitektuurivaldkonna tegevuspreemia 2017 sai Toomas Tammis

Žürii: «Töötades EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanina, andis ta noortele arhitektidele kaasa teadmise: iga hoone, iga ehitis, iga planeering peab muutma RUUMI paremaks. Parem RUUM muudab meid kõiki.»

Toomas Tammise eramu Merivaäljal FOTO: Paco Ulman

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali arhitektuurialase tegevuspreemia 2017 sai Arhitektuurikool

Žürii: «Noorte ruumihariduse järjepideva edendamise eest, mis on tipnenud gümnaasiumi arhitektuuriõppe valikaine väljatöötamise ja rakendamisega.»

Arhitektuurikool FOTO: Reio Avaste

Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapitali peapreemia 2017 sai Eesti Rahva Muuseum (Dan Dorell, Lina Ghotmeh ja Tsuyoshi Tane (DGT Architects), Eesti-poolne arhitektuuripartner Hayashi-Grossschmidt Arhitektuur, meeskond: Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi, Siim Endrikson, Eela Samblik, Sander Treijar, Liis Voksepp; Eesti-poolne sisearhitektuuri partner Pille Lausmäe Sisearhitektuuri Büroo, Eesti-poolne maastikuarhitektuuri partner KINO maastikuarhitektid)

Žürii: «Tunnustame kõrgelt loominguliste meeskondade ühistöö tulemust. Arhitektuurse lahenduse, avalike ruumide sisearhitektuuri ja maastikuga vormitud säng raamib aja ning sündmuste kulgemist terviklikus, dünaamilises keskkonnas. Kõrgelt seatud sihid ja mitme loomingulise meeskonna koostöö on andnud Eesti kultuurimaastikule aastal 2017 olulise märgi.»

Eesti Rahva Muuseum FOTO: Foto: BTH Studio

Eesti Arhitektide Liidu aastapreemiad

Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemiale kandideeris tänavu viis objekti. Nominendid ja laureaadi otsustas sel aastal tunnustatud leedu arhitekt Vytautas Biekša, kes on üks arhitektuuribüroo Processoffice kolmest eestvedajast. «Külastades tänavusi nomineeritud hooneid ja ka neid, mis on varem ehitatud, avaldas mulle suurt muljet nende projektide kvaliteet, eriti avalikel hoonetel. Tundub, et on suur püüe modernsuse poole või isegi tahe mingil määral eksperimenteerida. Ilma igasuguse sentimentaalsuseta – uued hooned sepistavad Eesti identiteeti modernse ja julgena ja mulle on see väga sümpaatne,» sõnas ta.

Võidutööks valis Biekša samuti Eesti Rahva Muuseumi, kommenteerides oma valikut sedasi: «DGT Arhitektide välja pakutud põhiidee on nii tugev, selge ja endassehaarav. Ainuüksi selle kontseptsioon kannab ise piisavat jõudu, mis suudab nii suuremõõtmelise projekti vedada läbi igast raskusest. Projekt haarab laia konteksti, tõustes Tarkovski filmistseeni mahajäetud lennuvälja maastikult ning lennates nüüdisaja ühiskonna immateriaalsusest Tartu linnamaastike moodi tundlike tuksetena rahulike loodusmaterjalidega siseruumidesse. Hoone tundub olevat laetud nii tähenduste kui ka isikupäraga, kuid samal ajal neutraalne ja kutsuv. Eesti Rahva Muuseum on tõeline rahvuslik projekt ja kindel tänavune Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia võitja!»

Eesti Maastikuarhitektide Liidu aastapreemiad

Eesti Maastikuarhitektide Liidu konkursi žürii sõelus kandidaatide seast välja nominendid ning preemiate laureaadid kolmes kategoorias: maastikuarhitektuuri tegu 2017, aasta avalik ruum ning tudengiprojekt. Žüriis osalesid maastikuarhitektid Teele Nigola, Sirle Salmistu, Remi Kübar ja Valdeko Lukken ning arhitekt Urmo Mets. Maastikuarhitektuuri aastapreemiate žürii esimees Teele Nigola iseloomustas tänavusi töid nõnda: «Aastapreemiate jagamisel on hea esile tuua loodud väärtusi ja samas avada maastikuarhitektuuri mitmepalgelisust ja selle kohati hoomamatuid piire. Seekordseid kandidaate hinnates arenes arutelu just selles suunas: kas oleme ikka maastikuarhitektuuri radadel, kui tunnustame linnaruumi arengut analüüsivat teost või keskkonnahariduslikku projekti? Lühivastus on jah.»

Aasta avalikuks ruumiks sai tänavu Roosi tänav (maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks (Kino Maastikuarhitektid); arhitektid Toomas Paaver ja Tõnu Laanemäe (PAIK arhitektid), maastikuarhitektid Edgar Kaare ja Terje Ong (TajuRuum)).

Teele Nigola: «Žürii pidas väga vajalikuks tunnustada Roosi tänava kui märgilise tähtsusega avaliku ruumi rajamist. Lisaks avab see üheselt maastikuarhitektuuri võimekust pakkuda lahendusi. Iga ERMi suunas liikuja võib sellele tänavale astudes kogeda aja ja ruumi suhtelisust.»

Aasta maastikuarhitektuuri teoks valiti näitus «Kes loob linna?» (kuraatorid Pille Epner ja Kaja Pae, kujundaja Paco Ulman, graafiline kujundaja Tuuli Aule, ruumigurmaani kaardi graafiline illustraator Eleonora Kolycheva)

Näitus «Kes loob linna?» FOTO: Paco Ulman

Teele Nigola: «On tähelepanuväärne, et selle aasta maastikuarhitektuuri tegu – näitus «Kes loob linna?» – on endasse haaranud mitu tänavust kandidaati. Näituse raames loodud Tartu ruumigurmaani kaardilt leiab nii Emajõe aia, Taskupargi kui ka seekordse aasta avaliku ruumi preemia laureaadi – Roosi tänava. Ka Kvartali kaubamajaga külgnev jagatud tänavaruum, millega sel aastal tunnustust avaldame nii selle välja võidelnud arhitektidele kui Tartu linnavalitsusele, on gurmaanikaardil pildile jõudnud. Näituse näol tegemist omamoodi linnaruumi portreteerimisega, selle arengu dokumenteerimisega vaatajale sõbralikul moel. Sümpaatne on näituse eesmärk näidata, et igaüks saab ja tohib mõjutada linna kujunemist. Jagatud vastutus on igal osalisel. Inimesel on tähtis osa maastikus. Ta elab, arendab, tajub ning loob ruumi, kujundab selle vaimu – siia on kätketud maastikuarhitektuuri oluline sõnum ja seetõttu ka põhjus, miks see näitus just meie valdkonnas esiletõstmist väärib. «Kes loob linna?» ei ole staatiline sündmus, sest temas sisaldub küsimärk – kuraatorid on kutsunud üles diskussioonile. Selliseid äratusi on hädasti vaja.»

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemiad

Eesti Sisearhitektide Liit tähistas oma aastapreemiate väljaandmisega sel aastal juubelit – auhindu jagati 40. korda. Konkursile laekus tähtajaks 70 tööd, mille seast valis rahvusvaheline žürii koosseisus sisearhitekt Kees Spanjers (Holland), arhitekt Jan Skolimowski, sisearhitekt/disainer Kaido Kivi, sisearhitekt Pille Lausmäe ja disainiajaloolane Kai Lobjakas välja 33 nominenti ja neli auhinnasaajat.

Kees Spanjers: «Aastapreemiate konkursile esitatud suur hulk kvaliteetseid projekte üllatas žüriid. Avalike ja poolavalike interjööride, sealhulgas koolide, tervishoiuasutuste, büroode, jaekaubanduspindade, majutus- ja söögikohtade arvukus näitab järjest kasvavat hea disaini omaksvõttu Eesti ühiskonna kõikidel tasanditel. Hea disain aitab kaasa inimeste tervisele, turvalisusele, heaolule ning lõimib meie igapäevaellu ilu, mugavust ja kestlikkust. Arvestades tööde kvaliteeti ning geograafilist paiknemist üle kogu riigi, oli žüriil küllaltki raske valikuid teha, kuid lõpuks jõuti siiski otsusele.»

Eesti Sisearhitektide Liidu aastapreemia said järgnevad tööd:

Näitus «Uurali kaja» oma arhitektuuri kontseptsiooni ja lavastusliku ülesehituse eest. (Autorid Jan Graps, Ken-Kristjan Ruut, Anne Määrmann (JANKEN Wisespace))

Žürii: «Näitus, mis on võetud ette suure pühendumisega, ja autorite ning panustajate tiim on olnud korraliku mängufilmi suurune – seda on näha ka töö tulemuses. Kõik osad on edasi antud stiilipuhtalt ja maitsekalt, detailsuse aste on väga suur, mängitud on erinevatele meeltele – tehtu viib oma mitmekihilisusega näituste teostuse täiesti uuele tasemele.»

Näitus «Uurali Kaja». FOTO: FOTO: Kaido Haagen

Korter Kivimäe tänaval (autorid Ines Haak, Ingrid Songisepp (Ace of Space))

Žürii: «Detailideni läbi lahendatud erilahendustega vormid ja ruum, mille loomisel on lähtutud ajatuse printsiibist.»

Korter Kivimäe tänaval FOTO: Märt Lillesiim

Rahvusarhiiv Noora – Urmo Vaikla, Tüüne Kristin Vaikla, kaasa töötasid Helle-Triin Hansumäe ja Maarja Varkki (Vaikla Studio)

Žürii: «Selgelt joonistub välja hea koostöö ning mõistmine arhitektide ja sisearhitektide vahel. Nähtub oskus valida materjale, mis ajas püsivad ja mitte ainult ei püsi, vaid lähevad paremaks – läbivalt kasutatud betoon ja naturaalne vask on hea näide sellest.»

Restoran Juur – Ahti Grünberg, Tõnis Kalve (SOO4 Interiors)

Žürii: «Mõne ruumiga on nii, et astud sisse ja saad aru, et see ongi see. Kõik on paigas ja toimib. Olemas olnud võimas ajalooline ruum mängib samuti interjööri kasuks – on õhku, kubatuuri ja valgust.»

Restoran Juur FOTO: Foto: Terje Ugandi

Žüriivälise auhinna, Eesti Sisearhitektide Liidu ja Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna koostööna väljaantava Vello Asi nimelise tudengipreemia sai Elin-Harriet Helemäe.

Vello Asi nimeline tudengipreemia Elin-Harriet Helemäe tööle «Rabarada» FOTO: Tõnu Tunnel
Seotud lood
08.12.2017 11.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto