Sisukord
Majandus
Postimees
08.12.2017
Eesti Searaha saamiseks liigutati pabereid ülima kiirusega (16) Välkkogunemine ummistas kaitseväelinnaku sissepääsu Topeltmäng võõrtööliste piirangu ümber (3) Viimased tunnid: laevakaitsjate teekond Indiast Eestisse Meremuuseum avas ainulaadse elamusruumi Rektorite kokkulepe tekitab Tartu teadlastes suukorvistamise hirmu (10) Majandus Searaha saamiseks liigutati pabereid ülima kiirusega (16) Brüssel plaanib Euroopa Valuutafondi ja rahandusministri ametikohta (3) Välismaa Zimbabwe sai kriitikast hoolimata uued valitsusliikmed Putin toetajatele pettumust ei valmistanud Zimbabwelane David Winter: tegemist polnud mingi revolutsiooniga POSTIMEES KRIMMIS. Eufooria läinud, aga optimismi veel jätkub (3) Arvamus Postimees 1936. aastal: pr. Simpson nõus taganema Lugeja kiri: kuidas puhastada kirjandus vihakõnest? (3) Aveliina Helm, Tsipe Aavik ja Jüri Allik: murelikult kolme rektori kokkuleppest (13) Juhtkiri: kolme rektori suur segadus (2) Olev Remsu: tõde ja õigus ning omad (6) Siiri Erala: jätaks naise valimata (1) Andrus Karnau: tähtis on õigel ajal surra (4) Kultuur Tuulikki Bartosik – maailmakodanikust tippakordionist Võrumaalt (2) Sport Kas Tänak ja Järveoja teenisid preemia õige või vale asja eest? Kas USA võib jääda taliolümpialt eemale? Olümpial jahitakse ajaloo raskeimat kuldmedalit Kas Ronaldo ja Messi jäävadki viiki? Johannes Luhti olümpiaessee: võit iga hinna eest? Tallinn Meremuuseum avas ainulaadse elamusruumi Meelelahutus Koomiks Sudoku

Searaha saamiseks liigutati pabereid ülima kiirusega

2 min lugemist
Ott Saareväli FOTO: Urmas Lauri/Lääne Elu

OÜ Linnamäe Peekoni ühe omaniku Ott Saarevälja sõnul ei teadnud nad tõusigade aretustoetusega seotud olulistest kuupäevadest midagi. Kuid toonaseid sündmusi kokku võttev aegrida näitab, kui efektiivselt suudeti oma sead toetuse saamiseks abikõlblikuks vormistada.

Saareväli tegeleb majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni elukaaslase Teet Soormiga seotud Läänemaa seafarmis loomi puudutavate küsimustega. Tema sõnul tegi Linnamäe Peekon 16. novembril 2016 avalduse jõudluskontrolli alustamiseks, sest ettevõte tahtis täita aretusprogrammi Marmorliha nõudeid ja liituda Eesti Tõusigade Aretusühistuga.

See tähendas omakorda, et emiste kohta tuli andmed sisestada jõudluskontrolli portaali Possu. Sellega alustati 24. novembril ehk napilt nädal enne päeva, mille järgi hiljem seakasvatustoetust arvestati.

FOTO: graafika: Alari Paluots

Postimehe kirjeldatud seakarja ebaharilik protsentuaalne jaotus – 80 protsenti nooremiseid ja 20 protsenti vanu emiseid – tuli Saarevälja sõnul lihtsalt sellest, et korraga tuli üle kanda umbes 600 emise andmed ja see kõik võttis oma aja. Ta ütles, et andmete kandmiseks kulus kokku aega kolm-neli kuud ja 1. detsembri 2016 seisuga oli jaotus karjas lihtsalt selline.

Ott Saarevälja sõnul ei vasta tõele väide, nagu oleks nad vahetult enne 1. detsembrit oma põhikarja kõvasti suurendanud. Ehkki Siim Saareväli (Ott Saarevälja vend – toim) ütles kolmapäeval, et karja vahetamisega tegeldi 2016. aasta lõpus, teatas Ott Saareväli päev hiljem, et uuendama hakati karja siiski 2017. aastal.

Olgu öeldud, et 1. novembril 2016 oli ettevõtte põhikarja suurus 556 ja 1. detsembril 584 looma, ehk kuu ajaga oli juurde ltulnud alla 30 emise.

Tõsiasi on, et varem ei ole Linnamäe Peekon osalenud ei jõudluskontrollis ega kuulunud aretusühistusse. Mõlemad on eelduseks saamaks riigi toetust.

Ott Saareväli kinnitab, et ühistuga liitudes ei teadnud nemad eesootavatest toetustest midagi. «Me ei teinud seda (liitunud jõudluskontrolliga – toim) toetuse taotlemise pärast. Me ei ole mingeid toetusi ette teadnud,» ütles ta.

Linnamäe Peekoni üks omanikest põhjendas aretusühistuga liitumisega viibimist sellega, et kui nad 2016. aasta mais farmi Atrialt ostsid, ei teadnud nad seakasvatusest suurt midagi. Seepärast läksid esimesed kuud farmiga tutvumisele. Kuus kuud hiljem ehk 2016. aasta novembri algul võeti farmi tööle uus juhataja.

16. novembril esitas Linnamäe Peekon avalduse jõudluskontrolliga liitumiseks ja tõusigade aretusühistu liikmeks saamiseks. 22. novembril sõlmitigi leping.

Ajastus oli perfektne, sest kui Linnamäe Peekon poleks jõudluskontrollis olnud, poleks nad riigilt toetust saanud. Saarevälja sõnul oli ajastus puhas juhus, sest ühistuga liitumise soov oli neil tegelikult juba mais, kuid erinevad asjatoimetused võtsidki pool aastat aega.

Teiste seas riigilt umbes 55 000 eurot seakasvatustoetust saanud suurärimees Oleg Gross ütles, et kui oleks tema teha, siis ei laseks ta riigil üldse toetusi maksta. «Las turg ise reguleerib end,» rääkis ta. «Aga see raha oli abiks ikka. Ega seakasvatus kerge ala pole. Meil on nina siiani vaid õrnalt vee peal.»

Täpsustus

Eilses Postimehe artiklis «Korruptsioon või geniaalne äritehing?» oli sisuline ebatäpsus, nagu makstuks seakasvatajatele toetusi farmides olnud nooremiste pealt. Eesti Tõusigade Aretusühistu teatel maksti toetusi siiski kõigi emiste pealt, mistõttu jäi vale mulje, nagu teeninuks Linnamäe Peekon tänu oma tõukarjas fikseeritud ebatavaliselt kõrge, 80-protsendilise nooremiste osakaalu tõttu teistest rohkem kasu. Linnamäe Peekoni toonane tõukari oli ebatavaline seetõttu, et seakasvatajad ise loevad elujõuliseks tõukarjaks proportsioonis 80 protsenti vanu, poegivaid emiseid ja 20 protsenti noori emiseid. PM

Seotud lood
07.12.2017 09.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto