Sisukord
Arvamus
Postimees
09.12.2017
Eesti Psühhiaater: kui käsi kirvega tõuseb, on juba hilja (7) Grigori Rodtšenkov – mees, kes reetis Venemaa (14) Suurbritannias arvestatakse ohtu haige tervisele Koolikiusamine viis poisid kohtupinki (6) Viru-Nigula pastoraadihoones paljastus siivutu saladus (28) Viru tänava lillemüügikioskid pannakse ükshaaval oksjonile Kallase sõnavõtt pani Pevkuri tegutsema (4) Välismaa Mihheil Saakašvili – revolutsionäär. Made in Georgia* (8) Ukraina režissöör: osa inimesi lõikab Tšornobõlist siiani suurt kasu Sotsid jätsid Merkelile ukse irvakile (1) PERSOON. Esimene keelatud kirjanik vabas Ukrainas Brexiti asjas viimaks läbimurre Arvamus Tõnis Oja: kui Linnamäe Peekon oleks börsil (2) Mihheil Saakašvili – revolutsionäär. Made in Georgia* (8) Juhtkiri: Reformierakonna mulksuv katlake (7) Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks (12) Grigori Rodtšenkov – mees, kes reetis Venemaa (14) Ene Pajula veste: mammi annab endale aru, et poliitikas vahendeid ei valita (3) Jaak Jõerüüt: diplomaatia ja rahvuslus (25) EKI keelekool: miks Soome on Soome? Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga Postimees 1991. aastal: Minski tippkohtumine vähendab N. Liidu loojate ringi Sport Rain Veideman koges Itaalias temperamentse treeneri töömaneere Mart Soidro: aasta sportlastest. Kõrvalseisja pilguga Joomine dressides? Või hullud staadionil? Olümpiavõitja võitleb karmi haigusega Blogi: Talihärm tegi karjääri parima võistluse Tarbija Kuidas valida kunstkuuske? AK Selgusid selle aasta suurimad arhitektuurisaavutused Võhumõõkhäbemega naine Kas suudaksid elada teadmisega, et Bono on sinus pettunud? Veneetsia biennaal 2017 – kvantiteedi domineerimine kvaliteedi üle Tume tulevik on fantastiline minevik Otsida, et leida; kannatada, et elada ja armastada (2) Tegelikult ei saanud ükski hobune konsuliks Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga Arter Valdo Kalm: juurteta inimesed on kurb vaatepilt Kingid paki lustiga ja loovalt iPhone kümnes* on täiesti normaalne telefon (1) Eesti menusaate anatoomia Jüri Kolk: mürapõrgu (1) Filmiarvustus «Ilmaratas»: lopergune ilmaratas Eesti laste seas levib limalembus Soojenda end üles - tee ise glögi Ehted ja kleidid – kuidas neid kokku panna? Joomine dressides? Või hullud staadionil? Maailma parimad pipraveskid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Tõnis Oja: kui Linnamäe Peekon oleks börsil

2 min lugemist
Tõnis Oja. FOTO: Postimees

Kaheksa aastat tagasi, 2009. aasta detsembris mõistis Harju maakohus investeerimispanga SEB Enskilda toonase analüütiku Dmitri Vassiljevi süüdi siseinfo kasutamises. Eestis oli siis tegemist pretsedendiga. Siseinfot oli meil varem kasutatud üsna palju ja massiliselt, eriti üheksakümnendate aastate lõpus, ning investeerimisringkondades levis ütlus, et kes ei ole insaider, see on börsil autsaider. Mitte kedagi ei olnud siseinfo kasutamises kohtus enne süüdi mõistetud ega isegi kohtusse kaevatud.

«Sanktsioon näeb ette rahalist karistust või kuni kolm aastat vangistust,» selgitas Põhja ringkonnaprokurör Maria Sutt toona Äripäevale. Vassiljev tunnistas ennast süüdi ning läks prokuröriga kokkuleppele, mistap pääses vaid kopsaka rahatrahviga.

Milles Vassiljevi kuritegu seisnes? 2009. aasta 24. augustil avalikustas Skandinaavia telekomikompanii TeliaSonera (nüüdne Telia), et teeb ülevõtmispakkumise kõigile Eesti Telekomi ja TEO LT (endine Leedu Telekom) aktsiatele hinnaga, mis oli aktsiate turuhindadest vastavalt 24 ja 31 protsenti kõrgem. Vassiljev sai oma töö tõttu ülevõtmispakkumisest teada avalikkusest varem ning edastas selle teabe oma naistuttavale, kes lõi seejärel enda nimel kaks väärtpaberikontot, millele Vassiljev ostis nii TEO LT aktsiaid kui ka ostuoptsioone ning Eesti Telekomi aktsiate ostuoptsioone ajal, mil ülevõtmise hind ei onud veel avalikustatud.

Siseinfo kuritarvitamise toel teenis ta ligi 80 000 eurot ebaseaduslikku tulu.

Maailmas oli eelmise kümnendi üks kõmulisemaid siseinfo kuritarvitajaid biofarmaatsiaettevõtte ImClone asutaja Samuel Waksal, kes informeeris oma sugulasi ja sõpru aktsionäre, et ettevõtte valmistatud monoklonaalne antikeha ei saa USA toidu- ja ravimiameti heakskiitu. Info saajate hulgas oli ka prominentne ettevõtja ja telestaar Martha Stewart, kes müüs oma ImClone’i aktsiaid 230 00 dollari eest päev enne ravimiameti teadet 2001. aasta detsembris.

Samuel Waksal arreteeriti pool aastat hiljem ning mõisteti neljaks aastaks ja kolmeks kuuks, Martha Stewart viieks kuuks vangi.

Ettevõtete aktsiatega kauplemine börsil tähendab, et kõigil turuosalistel peab olema infole võrdne ligipääs. Seetõttu ei tohi näiteks Tallinna börsil ettevõtete juhtkonnad (nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed aktsiaid osta ega müüa nädal aega enne kvartali lõppu kuni majandustulemuste avaldamiseni. Samasugused keelud on kõigil börsidel ning karistatakse nii siseinfo andjaid kui ka saajaid, kui nad seda infot ära kasutavad.

Meie seakasvatus paraku tururegulatsioonile ei allu ning siseinfo kasutamine paistab olevat täiesti seaduslik. Äkki on aeg muuta valitsusringkondadest saadud siseinfo kaudu konkurentsieeliste kuritarvitamine seadusvastaseks. Veel vähem kui pool sajandit tagasi olid insaidertehingud täiesti tavalised ka lääneriikides, nüüd aga ühed rangemini karistatavad finantskuriteod, kus vanglakaristus on tulemas üsna hõlpsalt.

Seotud lood
08.12.2017 11.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto