Sisukord
Arvamus
Postimees
09.12.2017
Eesti Psühhiaater: kui käsi kirvega tõuseb, on juba hilja (7) Grigori Rodtšenkov – mees, kes reetis Venemaa (14) Suurbritannias arvestatakse ohtu haige tervisele Koolikiusamine viis poisid kohtupinki (6) Viru-Nigula pastoraadihoones paljastus siivutu saladus (28) Viru tänava lillemüügikioskid pannakse ükshaaval oksjonile Kallase sõnavõtt pani Pevkuri tegutsema (4) Välismaa Mihheil Saakašvili – revolutsionäär. Made in Georgia* (8) Ukraina režissöör: osa inimesi lõikab Tšornobõlist siiani suurt kasu Sotsid jätsid Merkelile ukse irvakile (1) PERSOON. Esimene keelatud kirjanik vabas Ukrainas Brexiti asjas viimaks läbimurre Arvamus Tõnis Oja: kui Linnamäe Peekon oleks börsil (2) Mihheil Saakašvili – revolutsionäär. Made in Georgia* (8) Juhtkiri: Reformierakonna mulksuv katlake (7) Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks (12) Grigori Rodtšenkov – mees, kes reetis Venemaa (14) Ene Pajula veste: mammi annab endale aru, et poliitikas vahendeid ei valita (3) Jaak Jõerüüt: diplomaatia ja rahvuslus (25) EKI keelekool: miks Soome on Soome? Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga Postimees 1991. aastal: Minski tippkohtumine vähendab N. Liidu loojate ringi Sport Rain Veideman koges Itaalias temperamentse treeneri töömaneere Mart Soidro: aasta sportlastest. Kõrvalseisja pilguga Joomine dressides? Või hullud staadionil? Olümpiavõitja võitleb karmi haigusega Blogi: Talihärm tegi karjääri parima võistluse Tarbija Kuidas valida kunstkuuske? AK Selgusid selle aasta suurimad arhitektuurisaavutused Võhumõõkhäbemega naine Kas suudaksid elada teadmisega, et Bono on sinus pettunud? Veneetsia biennaal 2017 – kvantiteedi domineerimine kvaliteedi üle Tume tulevik on fantastiline minevik Otsida, et leida; kannatada, et elada ja armastada (2) Tegelikult ei saanud ükski hobune konsuliks Tuleva aasta rändepoliitika otsused võivad osutuda Eesti pöördepunktiks (12) Peeter Langovitsi tagasivaade: kohtumine Mannerheimi risti rüütliga Arter Valdo Kalm: juurteta inimesed on kurb vaatepilt Kingid paki lustiga ja loovalt iPhone kümnes* on täiesti normaalne telefon (1) Eesti menusaate anatoomia Jüri Kolk: mürapõrgu (1) Filmiarvustus «Ilmaratas»: lopergune ilmaratas Eesti laste seas levib limalembus Soojenda end üles - tee ise glögi Ehted ja kleidid – kuidas neid kokku panna? Joomine dressides? Või hullud staadionil? Maailma parimad pipraveskid Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: Reformierakonna mulksuv katlake

2 min lugemist
Päeva karikatuur 9.12 FOTO: Karikatuur: Urmas Nemvalts

Aeg-ajalt kostab etteheiteid, et Eesti poliitikute hulgas pole praegu eredad isiksusi, ja need, kes on, sarnanevad keskaegsete jalanõudega, millel polnud vahet – kas parem või vasak. Olgu sellega kuidas on. Lihtsalt ajad on sellised – stabiilsed ja pisut igavadki. On kombeks öelda, et tõelist poliitikat aetakse kriisisituatsioonis ja siis kerkivad esile ka liidrid.

Oma tõde selles siiski on ja Eesti suuremate erakondade etteotsa on samal ajal sattunud tüpaažilt sarnased ja võimetelt võrdsed mehed, kes räägivad ka küllaltki üht tüüpi juttu. Kui viimastel päevadel on räägitud Reformierakonna juhi erakorralistest valimistest, siis vaevalt et juhi vahetus erakonnale olulist kvalitatiivset pööret tähendaks.

Reformierakonna üks võimalik juhikandidaat Kaja Kallas kuulub küll nn broilerite põlvkonna hulka, kuid erinevalt teistest selle esindajatest, kelle kogu töötava inimese karjäär on keerelnud nõunike, riigikogu liikmete ja ministrite positsioonidel ehk eranditult poliitilistel ja parteilistel ametikohtadel, on ta edukalt tegutsenud ka juristina. Selles mõttes on ta veidi erandlik Eesti nüüdispoliitikas ja see eristab teda ka Reformierakonna juhist Hanno Pevkurist, kellega tal tuleks erakonna juhi valimistel rinda pista, kuid vaevalt et temagi oleks inimene, kes piltlikult öeldes tähed taevast alla tooks.

Enne seda, kui koalitsioonipartnerid Reformierakonna möödunud aasta sügisel vahetusmeestepingile jahtuma panid, olid nad eri valitsustes vahetpidamata võimul olnud 1999. aastast. Ka sel ajal oli Reformierakonnas käärimisi, viimane olulisem sai alguse 2007. aasta riigikogu valimiste paiku, kui erakonnajuhid teatud mõttes reaalsusega sideme kaotasid ja see avaldus eelarvepoliitikas jms. Erinevalt sellest näib praegune hõõrumine käivat peaasjalikult isiksuste pinnal. Pevkuri vastasleeri eestvedaja on Kristen Michal, kes toetab Kallast, sest pärast nn Silvergate’i ei valitaks teda ennast kuhugi.

See, kas ja millal Reformierakond suudab varumeestepingilt jälle mängu tõusta, sõltub eelkõige Jüri Ratase valitsuse edukusest või ebaedukusest ja mõistagi erakonna juhtidest endist. Seni on Ratase valitsus oma ebaküpsust mitu korda tõestanud, ent ebaküpsust on nende jaoks muutunud olukorras ehk opositsioonis näidanud üles ka Reformierakond. On näha, et nad pole sellesse rolli sobitunud, aga pole selleks ka ülemäära pingutanud. Hea näide on nende täielik passiivsus majandusminister Kadri Simsoni ümber toimuva puhul ehk olukorras, kus läänemaailmas minister oleks peaministrile juba ammu pidanud tagasiastumispalve esitama.

Seotud lood
08.12.2017 11.12.2017
EELMINE
JÄRGMINE
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Minu Meedia kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Minu Meedia konto