/nginx/o/2021/04/15/13729185t1hac53.jpg)
/nginx/o/2017/03/23/6484097t1hfa81.jpg)
Kõlab karmilt, aga näib, et nii see on: kui te pole viimasel ajal millegi peale solvunud, olete ajast maha jäänud. Solvumine on ju moes. Viimasel nädalal solvus mõni selle peale, et Getter Jaani nägu oli näosaates võõbatud mustaks, ja paljud selle peale, et Prisma peab raamatut tüütuks kingiks.
Tunnistan ausalt: kuulun nende hulka, kes on elust maha jäänud. Aga vähemalt võtsin end kätte, et asja parandada. Innustununa leiust, et ka raamatu tögamise pärast jõulureklaamis võib sügavalt solvuda, süüvisin teistesse reklaamidesse.
See oli õige otsus. Sest selgus, et põhjust solvumiseks leiab enam kui küll. Elisa kõnekaarti reklaamib pikkade blondide juustega naine. Maxima jõulureklaamis ripsutab valgeid tiibu ingel, kes on loomulikult blondide pikkade juustega naine. Carglassi reklaamis annab meestele tööd valgete vööni kiharatega naine. Aga vähe sellest. Linex Forte ravimireklaamis kenitleb koguni kaks blondiini. Ent pole seegi mingi piir. SMSraha reklaamis astub ekraani eest läbi lausa kolm noort ja heledat naist.
Ilmselt imestate, mis mind solvab. Kuid ega alati pea endast alustama ja rääkima. Mõtlen neile lühikestele tüsedatele tumeda poisipeaga naistele, keda võiks solvata, et neid mitte kunagi ei näidata. Nagu poleks neid olemaski.
Mehi õnneks siiski näidatakse. Iseasi paraku, milliseid. Levikomi reklaamis on klient hädas telepildi püüdmisega, sahmib antenniga siia-sinna. Abitu klient on muidugi mees, kuid mitte suvaline – on vanemas keskeas ja kiilaneva peaga. Nagu kadunud vend noile kahele tuima näoga mehele Decora allahindluste reklaamis – pensionieelikud, viletsa soenguga, lühikesed ja jässakad.
Lühidalt (ja siin läheb solvumine juba isiklikuks): meeste roll on kujutada enamasti idiooti. Vaadake veel kord Starmani reklaami, mis algab sellega, kuidas jänesekostüümis Üllar Saaremäe jookseb arutuna põmdi! vastu kuusepuud, ja lõpeb sellega, kuidas ta leiab end juuksuri juures, totter-nõutu nägu ees, ühtäkki blondeeritud. Kui keegi hädas on, siis tingimata mees – isegi nohuleevendi Otrivin Mentholi reklaamis on tatti täis just jäme mehenina.
Mõnikord näeb siiski kenasid mehi ka. Enamasti on nood jalgpallurid, näiteks Robert Lewandowski kõõmavastase Headi & Shouldersi šampooni ja Neymar Gillette’i habemeajamisreklaamis. Jalgpallurid on, teadagi, ülemakstud ilueedid. Mind solvab, et ei näidata pärisspordimehi, nagu jalgratturid ja suusatajad.
Ega mitteinimestega asi parem ole. Loodusesõbrad võiks solvuda, kuidas Toyota Land Cruiseri reklaamis künnab tume maastur metsa all sügavaid roopaid ja pritsib pori. Koeraomanikud võiks solvuda, miks Philipsi tolmuimeja reklaamis just koer oma mustade käppadega mööblit määrib, mitte kass.
Aga kõige rohkem solvab vähegi kriitilise meele, nõudliku maitse ja süüvimisvõimega vaatajat see, et keegi ei ole seni telereklaamidesse peidetud suurtele solvamistele üldse tähelepanu osutanud. Või vastupidi, ollakse nii solvunud, et ei saa sõnagi suust?