Juhtkiri: okas on terav, näitas õppus

Välkõppus Okas. FOTO: Riigikantselei

Välkõppustest, nagu seekordne Okas, hakkab saama osa iga-aastasest riigikaitse rutiinist. Nende mõte on kontrollida, kas meie reservarmee töötab, alates kõrgeimast otsustusprotsessist kuni selleni, et reservväelased jõuavad kiiresti õigeks ajaks õigesse kohta ning on üksustena lahinguvõimelised. Õppus õnnestus, kinnitab kaitsevägi ja kinnitavad poliitikud.

Kaitseväge ja iga taseme planeerijaid tuleb kiita õige mitme asja eest. Tähtsaim mõõdupuu ongi loomulikult see, kas valitsuses langetatud otsuse peale läheb kogu masinavärk nii käima, et üksus on kokku tulnud, varustus kõigil käes, ja on õigeks ajaks just selles metsas, kuhu ta on saadetud. Nii läks aasta eest esimesel õppusel Okas, kuhu kutsuti 300 reservväelast, ja läks ka nüüd.

Teiseks on kogu tegevusest näha, et kaitsevägi on põhjalikult mõelnud ka sellele, kuidas paistab säärane välkõppus reservväelasele. Alustades sellest, et välkõppused on nii inimeste kui ka majanduse seisukohalt planeeritud nädalapäevadele, mil need eeldatavasti kõige vähem koormavad, ning lõpetades sellega, et väkke kutsutud reservistidele korraldatakse ka tegevust maastikul.

Üksikvõitleja seisukohalt ja tema motiveerimiseks on kindlasti oluline, et tegu pole vaid «seljakotid selga ja siis uuesti lattu tagasi»-harjutusega, mille vaheaja täidaks nähtus nimega kaitseväeline molutamine. Seda isegi juhul, kui maastikul tegutsemist ja «paugutamist» mobilisatsiooniharjutuseks hädapärast vaja polekski.

Ka ajakirjanikud võivad kinnitada, et kõige rohkem nurinat oleme mõne varasema aasta õppustelt kuulnud just nendelt reservistidelt, kellele õppustel põnevat sisukat tegevust ei pakutud.

Kindlasti tuleb tunnustada tööandjaid, kes on õppustele minejate suhtes veel soosivamad, kui seadus ette näeb. Tublid tööandjad säilitavad täies mahus palga. Ja õigesti teevad.

Eile kuulsime uudist, mis tekitab kõrvaltvaatajatel loomulikult klassikalise küsimuse, kas klaas on pooltühi või pooltäis. Nimelt tuli 669 kutsutust kohale 524, 145 kutsutut ehk 22 protsenti jättis tulemata. Neist osa sai vabastuse juba õppuste toimumise ajal – järelikult ei jätnud need reservväelased kutsele reageerimata, vaid esitasid oma seaduslikud põhjendused. Võib näiteks arvata, et viimaste nädalate ilmgi pole olnud just selline, mis terveks jäämist soodustaks.

Kaitsevägi kindlasti õpib iga sellise harjutusega midagi nii oma teadete edastamise tõhususe kohta kui ka selle kohta, mis on tulemata jäämise tegelikud põhjused. Tarvis ongi ju teada saada, millise tegelikkusega tuleb arvestada. Kaitseväe eesmärk on ikkagi võitlusvõimelised üksused, mitte karistamine ja sellega kaasnev motivatsioonikadu. Igasuguse põhjenduseta tulemata jätnute suhtes liiga leebe aga ilmselt samuti olla ei tasu.

09.12.2017 12.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto