Sisukord
Juhtkiri
Postimees
11.12.2017
Eesti Agur: keskpäraste torukoolide asemel tekivad tugevad põhikoolid (4) Naine peab võitlust, et ränk pärilik tõbi jääks tulemata (3) Nõmme uus juht soovib oma sõna maksma panna (1) Esimest korda Eestis tõid geeniuuringud esile inimeste vähiriski (1) Majandus SUUR INTERVJUU Finantsinspektsiooni juht: pankasid ei saa kohelda siidkinnastes (2) Välismaa Artekist ehitatakse miljardi euro eest väike linn Sanktsioonid mõjutavad elu Krimmis, aga mitte inimesi (2) Netanyahu kohtub üleilmsete protestide saatel Euroopa liidritega Arvamus Priit Pullerits: laske solvuda! (8) Vambola Paavo: kaks on parem kui üks Kaspar Korjus: e-residentsuse seitse võitu ja üks kaotus (2) Juhtkiri: okas on terav, näitas õppus (2) Maaeluminister Tarmo Tamme kiri: aretustoetust makstakse tegelike tõendatud kulutuste alusel Postimees 1935. aastal: juurdlus vapside pühapäevase mässukatse asjus kestab Liisa Pakosta: miks vaikib Time’i aasta inimene Eestis? (5) Kultuur Selgus Euroopa parim film Risto Joosti järelehüüe Kuno Arengule Kuno Areng 23.07.1929 – 08.12.2017 Allen tõi teatri kinno Nüganen jäi iseendale alla (24) Küünlaleekide tants peeglite vahel (1) Sport Karel Tammjärv 13. kohast: no näed, inimesed on arenemisvõimelised! Inglismaal tantsivad kõik Manchester City pilli järgi Kairys Arbeti ja Kanguri mänguaja kasvust: nad saavad kiiresti aru, mida meeskonnalt nõuan Johanna Talihärm tõusis selle talve Eesti parimaks laskesuusatajaks Tallinn Nõmme uus juht soovib oma sõna maksma panna (1) Tartu Maa läheneb linnale: Ilmatsalu lasteaia kohatasu hakkab suurenema Bussihange jõuab riigikohtusse Noored sulgpalliässad näitasid oodatult vägevat taset Äriinglid panevad Eesti idufirmadele õla alla Tartu linnavolikogus: abilinnapea grillimine Meelelahutus Koomiks Sudoku

Juhtkiri: okas on terav, näitas õppus

2 min lugemist
Välkõppus Okas. FOTO: Riigikantselei

Välkõppustest, nagu seekordne Okas, hakkab saama osa iga-aastasest riigikaitse rutiinist. Nende mõte on kontrollida, kas meie reservarmee töötab, alates kõrgeimast otsustusprotsessist kuni selleni, et reservväelased jõuavad kiiresti õigeks ajaks õigesse kohta ning on üksustena lahinguvõimelised. Õppus õnnestus, kinnitab kaitsevägi ja kinnitavad poliitikud.

Kaitseväge ja iga taseme planeerijaid tuleb kiita õige mitme asja eest. Tähtsaim mõõdupuu ongi loomulikult see, kas valitsuses langetatud otsuse peale läheb kogu masinavärk nii käima, et üksus on kokku tulnud, varustus kõigil käes, ja on õigeks ajaks just selles metsas, kuhu ta on saadetud. Nii läks aasta eest esimesel õppusel Okas, kuhu kutsuti 300 reservväelast, ja läks ka nüüd.

Teiseks on kogu tegevusest näha, et kaitsevägi on põhjalikult mõelnud ka sellele, kuidas paistab säärane välkõppus reservväelasele. Alustades sellest, et välkõppused on nii inimeste kui ka majanduse seisukohalt planeeritud nädalapäevadele, mil need eeldatavasti kõige vähem koormavad, ning lõpetades sellega, et väkke kutsutud reservistidele korraldatakse ka tegevust maastikul.

Üksikvõitleja seisukohalt ja tema motiveerimiseks on kindlasti oluline, et tegu pole vaid «seljakotid selga ja siis uuesti lattu tagasi»-harjutusega, mille vaheaja täidaks nähtus nimega kaitseväeline molutamine. Seda isegi juhul, kui maastikul tegutsemist ja «paugutamist» mobilisatsiooniharjutuseks hädapärast vaja polekski.

Ka ajakirjanikud võivad kinnitada, et kõige rohkem nurinat oleme mõne varasema aasta õppustelt kuulnud just nendelt reservistidelt, kellele õppustel põnevat sisukat tegevust ei pakutud.

Kindlasti tuleb tunnustada tööandjaid, kes on õppustele minejate suhtes veel soosivamad, kui seadus ette näeb. Tublid tööandjad säilitavad täies mahus palga. Ja õigesti teevad.

Eile kuulsime uudist, mis tekitab kõrvaltvaatajatel loomulikult klassikalise küsimuse, kas klaas on pooltühi või pooltäis. Nimelt tuli 669 kutsutust kohale 524, 145 kutsutut ehk 22 protsenti jättis tulemata. Neist osa sai vabastuse juba õppuste toimumise ajal – järelikult ei jätnud need reservväelased kutsele reageerimata, vaid esitasid oma seaduslikud põhjendused. Võib näiteks arvata, et viimaste nädalate ilmgi pole olnud just selline, mis terveks jäämist soodustaks.

Kaitsevägi kindlasti õpib iga sellise harjutusega midagi nii oma teadete edastamise tõhususe kohta kui ka selle kohta, mis on tulemata jäämise tegelikud põhjused. Tarvis ongi ju teada saada, millise tegelikkusega tuleb arvestada. Kaitseväe eesmärk on ikkagi võitlusvõimelised üksused, mitte karistamine ja sellega kaasnev motivatsioonikadu. Igasuguse põhjenduseta tulemata jätnute suhtes liiga leebe aga ilmselt samuti olla ei tasu.

Seotud lood
    09.12.2017 12.12.2017
    Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
    Logi sisse
    Sul ei ole kontot?
    Loo Postimees konto