R, 9.12.2022

Kas Raivo Susi võib loota väljavahetamisele nagu Eston Kohver?

Jaanus Piirsalu
, reporter
Kas Raivo Susi võib loota väljavahetamisele nagu Eston Kohver?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 4
Raivo Susi eelmise aasta detsembris Moskva Lefortovo rajooni kohtus. Toona istus ta sama kohtusaali samas trellidega puuris, kus 20 kuud varem kuulas kohtuniku otsust Eston Kohver.
Raivo Susi eelmise aasta detsembris Moskva Lefortovo rajooni kohtus. Toona istus ta sama kohtusaali samas trellidega puuris, kus 20 kuud varem kuulas kohtuniku otsust Eston Kohver. Foto: Jaanus Piirsalu

Eile Moskvas spioneerimissüüdistusega 12 aastaks vangi mõistetud 53-aastast Eesti ärimeest Raivo Susi tahab Venemaa julgeolekuteenistus FSB kindlasti pakkuda vahetuskaubaks mõne Eestis vangis istuva Vene agendi vastu, ütles Postimehele FSB endine ohvitser Mihhail Trepaškin. Seda eeldusel, et Venemaa süüdistas Susi spioneerimises Eesti kasuks. Selle kohta ametlikku kinnitust pole.

«Raske olukord [Eesti võimude jaoks], sest see on võrreldav pantvangi väljaostmisega. Ilmselt on väga raske ja ebaõiglane jätta oma inimene saatuse hooleks,» ütles nüüd advokaadina tegutsev Trepaškin, kes 2003. aastal mõisteti Venemaal neljaks aastaks vangi riigisaladuste avaldamise pärast.

Moskva linnakohtu kolleegium eesotsas Andrei Suvoroviga mõistis Susile täpselt sellise karistuse, mida nõudis 1. detsembril riiklik süüdistaja. 12-aastane vanglakaristus range režiimiga koloonias jääb Venemaal spioneerimise eest kriminaalkoodeksiga ette nähtud karistuse miinimumpiiri lähedale. Koodeks näeb spioneerimise eest ette karistust kümnest kuni 20 aastani. Võrdluseks: 2015. aasta sügisel mõistis Pihkva kohus samuti spioneerimises süüdistatud kaitsepolitseiniku Eston Kohvri vangi 15 aastaks.

«Raivo reageeris otsusele väga rahulikult, ei mingeid repliike ega esinemist,» ütles Susi advokaat Moskvas Arkadi Tolpegin Postimehele.

Eesti välisministeeriumi pressiesindaja ütles eile BNSile, et Eesti konsul on Susiga regulaarselt kohtunud ning järgmine kohtumine on kavandatud nädala lõppu.

Võimalus apelleerida

FSB pidas Susi kinni eelmise aasta veebruaris Moskvas Šeremetjevo lennujaamas, kui ta oli teel Tallinnast Tadžikistani. Endise Nõukogude Liidu aladel laiaulatuslikku lennundusäri ajanud mehe vahistamise põhjuste kohta on teada ainult seda, et kõik tegevused, milles FSB teda süüdistab, toimusid 2004.–2007. aastani.

Kriminaalasi algatati alles eelmise aasta algul, kusjuures kõik vahepealsed aastad käis Susi vabalt Venemaal. Pärast kinnivõtmist enda vabastamise eest 90 000-eurost kautsjonit pakkunud ärimees on kategooriliselt eitanud mistahes spioneerimist.

«Eeldan, et see fakt, et prokurör taotles karistuseks 12 aastat, näitab seda, et isegi süüdistaja pool ei vaatle tema tegu kui midagi väga ohtlikku. Ja loomulikult võeti arvesse Raivo isikut iseloomustavaid andmeid: väga hea iseloomustus ja tal puuduvad varasemad karistused,» ütles Tolpegin.

Advokaat rõhutas seejuures, et juba eelmise aasta veebruarist Moskvas Lefortovo eeluurimisvanglas istuv Susi end milleski süüdi ei tunnistanud. «Ka prokurör ei suutnud minu arvates tõestada, et mingi spioneerimine üldse toimus,» väitis ta. «Kuid põhjalikumat kommentaari sel teemal ei saa ma oma volitaja (ehk Raivo Susi – J. P.) palvel anda.»

Ka Susi üle toimunud kinnise protsessi asjaolusid keeldus advokaat avaldamast samal põhjusel. «Raivo Susi tungival palvel ei saa ma teatada ajakirjandusele protsessi detaile,» lausus ta vaid.

Moskva kohus kuulutas Susi protsessi kinniseks seetõttu, et seal avaldati Venemaal riigisaladusega kaitstud andmeid. Venemaal on kõik spiooniprotsessid kinnised.

Tolpegini kinnitusel on tema ja Susi arvates kohtuotsuses «olulisi puudusi», millele on vaja tingimata viidata apellatsioonkaebuses. «Lõpliku otsuse edasikaebamise suhtes võtab Susi vastu pärast tutvumist kohtuotsuse tekstiga, selleks on tal aega kümme päeva,» lisas advokaat. Spioneerimisega seotud kohtuasju arutab Venemaal kohe teise astme kohus, mistõttu saab Susi otsuse edasi kaevata kohe Venemaa ülemkohtusse.

Postimehe andmetel kuulati novembri keskel alanud protsessil üle vähemalt kolm tunnistajat, kellest üks kutsuti välja kohtunik Suvorovi nõudmisel. Kohus pidi algselt otsuse välja kuulutama juba nädal tagasi, kuid ootamatult nõudis kohtunik välja veel ühe täiendava tunnistaja, kes kuulati üle 29. novembril. Selle järel läks kolleegium otsust langetama.

«Ütleme nii, et kohtuniku arvates oli selles loos veel «musti laike»,» ütles Susi advokaat nädal tagasi Postimehele. «Ma arvan, et see on meile hea uudis.» Nagu eile selgus, polnud uue tunnistaja väljakutsumisel otsusele siiski mingit mõju.

Susi võimaliku väljavahetamise teemal tema advokaat kommentaare anda ei soovinud.

Väljavahetamine eeldaks, et FSB süüdistaks Susi Eesti kasuks spioneerimises, kuid selgesõnaliselt pole Vene pool oma pressiteadetes seda kordagi öelnud. Ka eilsetes Venemaa suurimate uudisteagentuuride teadetes pole kuskil öeldud, millise riigi kasuks spioneerimises ettevõtja süüdi mõisteti.

Venemaa võtab pantvange

Raivo Susi kohta pole Venemaa teadetes kordagi kasutatud väljendit «Eesti eriteenistuste agent». Öeldud on vaid, et teda süüdistatakse tegevustes, mis toimusid 2004.–2007. aastani.

Ka eilsest kohtuotsuse avalikust resolutiivosast ei selgu, kelle kasuks spioneerimises FSB Susi süüdistas. «Toimikus ja [otsuse] kirjeldavas osas on see muidugi kirjas, aga see on kaetud riigisaladusega,» ütles mehe advokaat Tolpegin.

Eston Kohvri puhul oli algusest peale kõigile selge, et ta oli Eesti kaitsepolitseiameti töötaja, seetõttu ei tekkinud pärast tema süüdimõistmist väljavahetamisega probleeme: Kohver vahetati juba napilt kuu pärast tema süüdimõistmist välja Eestis Venemaa kasuks spioneerimise eest vangis istunud kaitsepolitsei endise kõrge ametniku Aleksei Dresseni vastu.

Kui 2016. aasta mais vahistati Peterburis spionaažis kahtlustatuna väidetavalt Eesti elanik Arsen Mardaleišvili, siis teatas FSB näiteks kohe, et too tegutses kaitsepolitsei ülesandel.

Aasta tagasi õnnestus Postimehel lühidalt rääkida Susiga, kui ta toodi Moskvas Lefortovo rajooni kohtusse pikendama tema vahi all pidamise tähtaega. Kohtukoridoris esitatud küsimusele: «Kas te usute, et teid vahetatakse välja?» vastas Susi: «Ma ei ole [Eston] Kohver, asi on ju selles. Ma olen nii-öelda tavaline, äriga tegelev inimene. Sellepärast ei saa seda (tema ja Kohvri juhtumeid – J. P.) võrrelda. Teine oli ametiisik.»

Küsimusele, kas Susi võeti kinni tema lennundusäri pärast, vastas ärimees tookord kiirelt ja emotsionaalselt: «Ei-ei-ei. Samamoodi võidakse ka teid siin iga päev kinni võtta!»

Kaudselt viitab sellele, et FSB peab teda siiski Eesti agendiks, asjaolu, et Susi ja Kohvri kriminaalasju uuris üks ja seesama FSB uurija.

Eesti ametivõimud pole Susi juhtumit poolteise aasta jooksul veel kommenteerinud.

Kui tänavu jaanuaris viibis Tallinnas ametlikul visiidil Ukraina president Petro Porošenko, siis pärast kohtumist Kadriorus Eesti riigipea Kersti Kaljulaidiga teatas ta muuhulgas, et «me koordineerime ka tulevikus oma tegevusi Ukraina ja Eesti pantvangide vabastamiseks Vene Föderatsioonis». Teadaolevalt sel hetkel peale Susi teisi eestlasi Venemaal kinnipidamisasutustes polnud, kellest oleks võinud rääkida kui «pantvangist».

Ameerika Ühendriikide mõjukas konservatiivne väljaanne The American Interest kirjutas aasta tagasi pika artikli sellest, kuidas Venemaa eriteenistused on taastamas külma sõja aegset traditsiooni spioonide vahetamise osas. Loo põhikangelane oli Eston Kohver, kuid ajakirjanik Elisabeth Braw tõi välja ka Raivo Susi juhtumi ning küsis, kas see pole FSB katse korraldada järgmist «spioonivahetust».

«Venelased ei jahi eelkõige teiste riikide spioone, vaid põhiliselt nad võtavad pantvange,» kommenteeris ajakirjale järjekordse «spioonivahetuse» võimalust Suurbritannia välisluure MI6 endine operatsioonide direktor Nigel Inkster, kelle sõnul on spioonide vahetamine iseloomulik Venemaa ja Iisraeli eriteenistusele.

FSB endine polkovnik Mihhail Trepaškin väitis, et see ametkond praktiseerib välismaalaste vahistamist selleks, et neid pärast spionaažis süüdistades vahetada välja oma vahele jäänud agentide vastu.

«Juba KGB praktiseeris seda, kui oli vaja kedagi kätte saada. Siis juhtus, et «vajalikule» inimesele keerati näiteks süüdistuse vinti juurde ning kohus mõistis vajaliku koguse aastaid, et formaalselt oleks võrdväärne vahetus,» rääkis Trepaškin, kes töötas FSB eelkäija, Nõukogude salaluure KGB heaks alates 1984. aastast. «1990. aastatel muutus see veel massilisemaks. Siis võidi inimest võtta isegi pantvangi: mõeldi talle mingi kuritegu välja, selleks et teda kellegi vastu vahetada.»

Eriti oli selline tegevus levinud Tšetšeenia sõja ajal. FSB vahistas Trepaškini väitel Venemaal elanud tšetšeene, kes polnud tegelikult mingeid kuritegusid sooritanud, et neid  Tšetšeenias kinni võetud oma töötajate vastu vahetada.

Trepaškin ise vahistati ja mõisteti süüdi pärast seda, kui ta 2000. aastate alguses pärast FSBst lahkumist hakkas uurima ligi 300 inimese hukkumisega lõppenud korrusmajade õhkimisi üle Venemaa 1999. aasta septembris, mida tollane peaminister Vladimir Putin kasutas ajendina alustamaks nn Dagestani sõjakäiku, mis hiljem kasvas üle teiseks Tšetšeenia sõjaks.

«2000. aastatel hakati seda (väljamõeldud spioonisüüdistuste esitamist – J. P.) rohkem maskeerima, aga selgelt oli näha, et nii nagu Venemaal tekkisid mingi riigiga teravamad suhted, kohe leidus Venemaal sellest rahvusest isikuid, kes kippusid meie riigisaladuste kallale,» lausus Trepaškin.

«Rohkem on seda vaja poliitiliste mängude jaoks, et näidata, vot need riigid tegutsevad otseselt vaenulikult meie suhtes, ja et see oleks mingi kauplemise objekt. Selle nimel tegutsetakse väga jõhkralt, kui on vaja,» lisas ta.

Kandidaadid vahetuseks

Eestis on viimase kümne aasta jooksul riigireetmises ja Venemaa kasuks spioneerimises süüdi mõistetud vähemalt üheksa meest ja ühele on esitatud süüdistus. Neist enamik on nooremapoolsed salakaubavedajad Eesti-Vene kontrolljoonel, kelle FSB oli värvanud. Suurema kaliibriga tegelasi on nende seas olnud vaid kaks: Herman Simm ja Aleksei Dressen. Dressen on juba välja vahetatud Venemaale. Lisaks Eesti saladustele ka NATO salajasi dokumente Venemaale üle andnud Simm on aga niivõrd suure kaliibriga reetur, et teda vaevalt ärimees Susi vastu keegi vahetama nõustub.

Salakaubavedajatest vähetähtsad spioonid ei huvita ilmselt Venemaad ennast. Ainsana võiksid praegu Eestis vangis istuvatest Venemaa agentidest kõne alla tulla kapo väitel Venemaa kindralstaabi luure (varasema nimega GRU, nüüd lihtsalt Venemaa kindralstaabi peavalitsus – J. P.) jaoks töötanud Artjom Zintšenko, kelle kaitsepolitsei vahistas Tallinnas kuu-poolteist varem kui FSB Moskvas Šeremetjevo lennujaamas Raivo Susi, või sarnaselt Herman Simmiga Venemaa välisluureteenistuse (SVR) heaks töötamiselt 2013. aastal tabatud kaitsepolitsei endine ametnik Vladimir Veitman. Zintšenko mõisteti Eestis vangi viieks aastaks ja Veitman 15 aastaks.

Tänavu aprillis Moskvas spioneerimise eest 11 aastaks vangi mõistetud ning ennast Venemaa Lääne sõjaväeringkonna vägede kohta informatsiooni kogumises süüdi tunnistanud Arsen Mardaleišvili venelastele kauplemiseks ei kõlba. Kuigi FSB ja Venemaa meedia nimetasid teda kõigis pressiteadetes Eesti elanikuks, oli ta tegelikult kodakondsuseta isik, kellel olid kinnipidamise hetkeks kehtivuse kaotanud nii ajutine elamisluba Eestis kui ka Eestis välja antud välismaalase pass.

Eesti ja Leedu on Venemaal süüdimõistetud «spioonide» esirinnas

Hoolimata Kremli pidevast retoorikast välismaa eriteenistuste katsetest mõjutada Venemaa arengut, ei ole spioneerimises süüdimõistmine Venemaal väga tavaline.

Venemaa ülemkohtu andmetel on alates 2010. aastast spioneerimise eest vangi pandud 11 välismaalast. Enne Raivo Susi oli tänavu Vene kohtus spiooniks tunnistatud üks inimene.

See-eest on Venemaal väga sagedane oma kodanike süüdimõistmine riigireetmises. Viimase seitsme aasta jooksul on kodumaa reeturiks tunnistatud vähemalt 56 venemaalast.

Tähelepanuväärne, et osa spioneerimise eest süüdi mõistetud isikutest on nende riikide kodanikud – Ukraina ja Gruusia –, kellega Venemaal on konflikt, ütles Peterburi advokaat Ivan Pavlov, kes kaitseb Venemaal tihti spioneerimises ja riigireetmises süüdistatavaid inimesi. Ta tõi näiteks Sotši elanikust Gruusia kodaniku Ekaterina Harebava, kes 2014. aastal mõisteti kuueks aastaks spioneerimises süüdi selle eest, et ta saatis 2008. aasta Vene-Gruusia augustisõja ajal tuttavale grusiinile SMSi selle kohta, et nägi Sotšis Vene tanke. Sotši turumüüja jõudis vangis istuda kolm aastat, kuni Venemaa andis ta Gruusiale välja.

Kaks aastat tagasi mõisteti Venemaal 11 aastaks spioneerimise eest vangi Ukraina kodanik Valentin Võgovski, kes FSB väitel kogus andmeid sõjalennukite tehniliste andmete kohta. Varsti peaks kohtusse jõudma Ukraina ajakirjaniku Roman Suštšenko juhtum, kelle FSB vahistas pool aastat pärast Susi. FSB väitel on Suštšenko Ukraina kaitseministeeriumi luurevalitsuse kaadriohvitser, kes kogus andmeid Venemaa sõjalise võimekuse kohta.

Eesti kõrval on ka Leedu Venemaal süüdimõistetud «spioonide» osas esirinnas. Eelmise aasta kevadel mõisteti järjest spioneerimises süüdi kaks Leedu kodanikku. Kaliningradis mõisteti 13 aastaks vangi Leedu ja Venemaa kodakondsust omav erukapten Jevgeni Mataitis ning Moskvas 12 aastaks vangi Arstidas Tamošaitis. Mõlema väidetava süü kohta on teada sama vähe kui Susi oma kohta. Venemaa ametlike teadete põhjal tunnistas Mataitis ennast süüdi ja Tamošaitis tunnistas, et on Leedu sõjaväeluuraja. Leedu eriteenistused on seotust mõlema mehega eitanud.

Endise KGB ja FSB ohvitseri Mihhail Trepaškini sõnul on FSBs viimasel kümnel aastal väga muutunud spioneerimisega seotud kriminaalasjade uurimine. «Vanasti olid väga ranged eeskirjad, mida sai lugeda riigisaladuse avaldamiseks, sest oli väga täpselt paika pandud, millised andmed tekitasid kahju riigi julgeolekule,» rääkis ta. «Nüüdseks on need määratlused väga laiali valgunud ja uurijad võtavad sisuliselt laest väiteid riigi julgeolekule kahju tekitamise kohta.»

Märksõnad
Tagasi üles