Sisukord
Tartu Postimees
Postimees

Kõrveküla elanikud tahavad prügipõletusjaamale pidurit tõmmata

2 min lugemist
ASi Tartu Graanul juht Kaido Parv näitab aero­­fotol kavan­­datava koostootmisjaama asukohta. FOTO: Kristjan Teedema

Kõrveküla lähistel Tila külas pelleteid tootev AS Tartu Graanul planeerib laieneda. Selle tarvis on ettevõttel plaan tööstushoone kõrvale rajada koostootmisjaam, kus muu hulgas võib kütta ka kuni 100 tonni prügi ööpäevas.

See plaan teeb murelikuks pelletitehase piirinaabrid, kes kardavad prügipõletusel tekkivat keskkonnareostust. Pelletitehasele kõige lähem naaber, Merili Kerge maja, jääb planeeritavast koostootmisjaamast vaid 35 meetri kaugusele ning seetõttu kardab Kerge, et koostootmisjaama tööle­­panemise järel saab tema kaevu­­vesi rikutud ning õhus hakkab heljuma hais, mis meenutab elu mõne prügila lähistel.

Tartu vallavalitsus on koostootmisjaama rajamiseks algatanud detailplaneeringu. Pelletitehase kõrval elav Merili Kerge ehmatas ennekõike dokumendis kajastatud keskkonnamõjude eelhindamise akti sisu pärast.

Aktis seisab, et kavandatud tegevus võib avaldada mõju pinna- ja põhjaveele ning õhukvaliteedile, sest ei ole teada, millist tehnoloogiat plaanitakse kasutada ja milline on kavandatava mõju suurus ja ruumiline ulatus. 

Võimalus, mitte kohustus

ASi Tartu Graanul juht Kaido Parv rahustas elanikke sõnumiga, et temal pole plaanis uues koostootmisjaamas hakata prügi põletama. Ta lisas, et prügi põletamine uues koostootmisjaamas on vaid võimalus, mitte kohustus. 

Siiski seisab detailplaneeringu algatamise korralduses lause: «Biomassile on kavas lisada prügipõhist jäätmekütust.»

«Plaanime seda kütma hakata hakkpuiduga, meil pole seda prügi kuskilt võtta. Isegi Iru prügipõletusjaama tarvis tuuakse juba prügi Soomest sisse. Me siia küll prügi importima ei kavatse hakata, kui omal hakkpuit soodsamalt käes,» märkis Parv. Ta lubas, et prügimägesid koostootmisjaama juurde ei teki.

Kaido Parv täpsustas, et planeeringuprotsessis pole midagi kriminaalset. «Praegu käib keskkonnamõjude hindamine ning seda teeb osaühing Skepast & Puhkim,» sõnas Parv. 

Seda, millal keskkonna mõjude hindamine avaliku aruteluni jõuab, ei osanud pelletitehase juht eile veel öelda.

Elanikud koguvad allkirju

Kaido Parve selgitused kohalikke siiski ei rahusta. Juba on seltskond Kõrveküla piirkonna elanikke algatanud koostootmisjaama vastu allkirjade kogumise aktsiooni. 

Paari päevaga on kogunenud nelikümmend allkirja. «Tahame selle plaani seisma jätta. Me ei saa ju olla kindlad, et prügipõletust edaspidi siia mingil juhul ei tule,» lisas Kerge.

Praegu toodab pelletitehases sooja kahemegavatise võimsusega jaam. «See on kümme aastat vana ja tootmise laienedes sellest enam ei piisa. Kui uus valmis saab, siis paneme vana soojusjaama seisma. Naabritele ütlen rahustuseks veel, et esiteks saab uus koostootmisjaam ehitatud uuest tehnoloogiast lähtudes ning uus jaam jääb eramajadest praegusest katlakorstnast kaugemale,» sõnas Parv.

Planeeritava koostootmisjaama võimsus on 15 megavatti. Uute hoonete kõrgus on umbes 20 meetrit. «Praegu ma ei oska öelda, millal me ehitama hakkame, aga see kindlasti ei juhtu kahe järgmise aasta jooksul,» lisas Parv.

FOTO: Artur Kuus
Seotud lood
11.12.2017 13.12.2017
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
LOGI SISSE
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto